Iti Hermiine

Kaks yhe hoobiga:)

Ütleme nii, et ma ei mäletanud enam tõesti, kui väiksed need beebsud ikka on:)

Ütleme nii, et....
...paganama valus oli ikka.
...aga üle-üle-ülemõistuse armas tulemus.

tegelikult olin ma tubli.
ja kui välja arvata, et ma kohe ilma vabatahtliku suure hulga vere loovutamiseta kuidagi ei saa, siis hoolimata sellest enam palju paremini minna ei saanudki.

suur-suur-suur tänu absoluutselt kõigile, kes ime sünnile sel päeval kaasa aitasid ja suurepärast tööd tegid.
suur tänu elukaaslasele hindamatu kingituse eest.
vanematele, kes toetasid ja toetavad.
suurematele/väiksemale vennale, kel õigust arvata, et vanad inmesed on lolliks läinud, aga vaatamata sellele kõik see 9 kuud ja viimsed 3 päevagi meeldivat ja osavõtlikku huvi ja tähelepanu on üles näidanud.

parameetrid:
20. 09.
2009.
20.09 + 15 minutit (20.24)
3480 gr. 53 cm.

pehme. pisut karvane. pikad ilusate küüntega sõrmed ja suured-suured jalad. ilusad tumesinised silmad ja terane silmavaade. ilmekas miimika.
suhteliselt kannatlik ja arusaaja.

no ja tüdruk ka ikka. nagu lubatud.
aga vanast harjumusest tuleb tal mõni aeg veel leppida sellega, et aeg-ajalt teda siiski pojaks kutsun.

täna tõime koju ära.
meie uhiuue Iti Hermiine.

p.s. pilt 24 h jooksul.

Loomulikul olen kuulnud, et ega talv taeva ja beebs kõhtu jää:) Mis täna tähendab seda, et hommikul ootan ja õhtul lükkan edasi...

Olen nüüd juba kolm viimast hommikut end ilusaks teinud - pea ära pesnud, föönitanud, silmad värvinud, väike jumestus, kõrvarõngad kõrva ja ehe kaela.
egas see pole ju päris niisama, kui tead, et tütarlaps tulemas:)

aga ei midagi. poole päevani ootan, siis löön käega, seda enam, et viimased õhtud nagu eriti ei viitsi ega saagi, igal õhtul telekast midagi põnevat vaadata :)
Homme jälle!

p.s. Reikop praegu just "Ringvaates" teatas, et loomaias sündis verivärske okassiga. Huh, verivärske, kui kõrvuriivavalt see kõlas:)
äkki uhiuus?

on kaks võimalust: kas hapuks tunnistada või põõsa alla selili visata ja imetleda.

On keegi kunagi tundnud, et sooviks kangesti olla kellegi sõber, vääriline vestluspartner, kuuluda mõnda tutvusringkonda/seltskonda, aga tunne ütleb, et see pole võimalik, sest lihtsalt ei küüni nende inimesteni?
Ise ahmiks, aga neil poleks sinult midagi "võtta".

Beebsul ikka veab:)

Täna saab ta endale juba neljanda asja - Minu uue valge laia voodi koos uue madratsiga:)
Nüüd on tal olemas juba Lotte raamat, kolm unelamba pilti, kolm body ja nüüd siis ka magamisase.
Loomulikult kuulun nende asjade juurde suurima boonusena ka mina:)

- - -
muidu...

Töömehed aina kopsivad ja ülemine korrus võtab üha enam nägu.

Elukaaslane on taas kord kohtus ja jagab eksiga maid. Algas uus hooaeg, kolmas aasta!

Mina pusisin täna hommikust saati siiani ühe säärase tööga seotud eelarve kallal, mida võiks kutsuda "lihtsam-on-ise-ära-teha-kui-uuele-inimesele-kiiruga-arusaadavaks-teha", mille nüüd ka lõpuks valmis sain. Huh, see on alati olnud üks peavalu!

Nüüd panin noorima poja mitmepäevase soovi tulemusena ahju pelmeenivormi.

Ja kuna tänane ilm on pesu õues kuivatamiseks justkui loodud, siis panen varahommikust saati rõhku ka pesu pesemisele, kolmas masinatäis keerleb, üks on veel peale seda plaanis.

Ebameeldivaid ja inetuid mõtteid püüan täna mitte ligi lasta!

Miljonäri unistused

Tahaks oma koju ka nii väga ühte tema maalidest.......

Koolikell, koolikell....

...ei taha meie peres veel heliseda. St heliseb küll, aga rohkem oma lõbuks.
Kolmel inimesel oli pandud hommikuks äratus, aga vaatamata sellele õnnestus ikkagi sisse magada:)
Mina olin ses osas veidi paremas seisus, et mina ei jäänud vähemalt kuhugi hiljaks:)

Mis toimub?

Tänan küsimast proua Kilk:)

Põhimõtteliselt käib võidujooks Beebsu ja Remondi vahel, kumb enne "päris valmis" saab.
Beebsu osas on mulle antud nii viis erinevat kuupäeva vahemikus 12.- 23. september, remont lubati lõpetada järgmise nädala lõpuks:)
Huh, loodame, et see ka tõeks osutub. Remondi algusest saab kohe-kohe kolm kuud täis.
Palju segadust, vähe ruumi ja tohutult tolmu, aga kui lõpuks valmis, siis on kõigil kindlasti hulka parem ja kenam olemine:)

Suvi sai sel korral kokkuvõttes ikkagi väsitav ja kannatust nõudev - remont, omad lapsed + pool suve veel ka elukaaslase omad. Lisaks aina raskem olemine ja enam-vähem kõik rasedusaegsed "rõõmud", mis sel korral vähemal või suuremal määral läbi kogetud.

Tänaseks on pea sama suur ja paks nagu mu kõhu ümbermõõt. nüüd ma tean, mida tähendab, kui keha ja füüsis vaimu ja tahtmisega kaasas käia ei jõua ega jaksa.
Ainult kõige elementaarsemale jaksab mõelda ja ära teha. Isegi lugemine käib nüüdseks juba üle võimete ja jõu. Keskenduda on raske ja tekst ei jõua enam kohale.
Tunnen end tohutult primitiivsena.

Kõige tipuks keerelvad peas vägagi kummalised, hirmutavad, mitte just kõige ilusamad ja õilsamad mõtted.
Hirmutavad just see tõttu, et ma ei tea, kas need on tingitud rasedusest või jäävad need ka peale beebsu sündi.
Püüan sellele aga nii vähe kui võimalik mõelda, sest vastuse mu küsimusele saab anda üksnes aeg.
Ja ikkagi. ja ikkagi.
Kui need mõtted ja tunded peaksid tõeks osutuma......siis....aga ma vähemalt enam ei karda.

Ootan tõesti pikisilmi, millal beebs ära sünnib, saaks iseennast, oma jõu ja oleku ometi kord tagasi.
Jaksaks taas kord täisvõimsusel päevi veeta, mõelda ja toimetada.

Ja issand kuidas tahaks küll ujuma ja liigutada:)