Pesupäev

Nüüd siis esitatakse mu vastu kohtusse hagi.
Kõik, mis olen ebaseaduslikult ahnitsenud, varastanud, omastanud, rikkunud, lisaks veel minult saamata jäänud tulu.
Kokku 12 000 eur.
+ rahalised nõuded, mida käesolev ettepanek ei sisalda(nud).
Huvitav. Mulle tuleb meelde, et olen tema ostetud juustu ka mõned korrad söönud.

Paistab, et tõmmatakse püünele. Kuidas ka ei taha, aga pole valikut: eks peab siis käised üles käärima.

Mees ütleb hommikul, vaene rikas inimene. Mulle tundub täna, et vaesed on need, kes ta teele satuvad. Ei, meie oleme hoopis rikkad, vastab Mees.
Miks sa mind küll omal ajal ei kuulanud, ohkab ema vist juba saja esimest korda telefonis. Mis mul vastata on. Ma olen ise ka sellele palju mõelnud.

Palja peaga. Hõlmad valla

Rävala pst mets/as/

Söön martsipanibatooni ja haaran peoga kilpkonnale värskeid võilillelehti, kui läbi metsa kodu poole jalutan. Hunti ei kohta. Pole ka midagi imestada. Mu vanaema on kahjuks nii ammu surnud. Minust üksi jääb väheks.

Pühapäeva hommikul

Vihmakardin ees. Pikalt. Justkui varjaks midagi. Kardan. Selginemist. Vist.

Vahel mulle tundub, et ta on mu täiskasvanu/d/ peegelpilt. Minu meessoost alter ego. Oma tundlikkuse. Tunnete. Ja põdemistega.
Aga võib-olla ka. Et ta lihtsalt peegeldab ja räägib kordades enam. Palju rohkem, kui tavaline mees. Võib-olla on kõik palju lihtsam ja me olemegi kõigest ühesugused inimesed. Oma kõhkluste, kahtluste ja hirmudega, mida välja öelda ja näidata kardame. Ainult et arvame, et meie üksi oleme sellised. Nõrgukesed hädapätakad. Et teised inimesed me ümber on tugevamad. Üle.
Normaalsemad.

Mulle tegelikult meeldib, et ta julgeb öelda, et kardab. Nii on mulgi julgem karta. Kas pole mitte nii, et pikemas perspektiivis saab see muuta /meid/ üksnes usaldavamaks ja tugevamaks.

Laupäeva hommikul

Vahel mulle tundub, et Mees toitub sõnadest. Ta sööb, näeb, elab, mängib, armastab ja seksib kõrvadega.
Vahel mul on hirm, et kui sõnad kaovad, kaob kõik.

Miss U

Hei, sweety...., kui imearmasati see kõlab, kui ta mu kõnele vastab.
Täna hommikul mõtlesin, et see jaladmaastlahtipilvespealaialiotsas on ju loomulikult täiesti omamoodi ja tore aeg, aga veel rohkem ootan päeva, mil tollest pöörasest saaks ühel hetkel loensindnaguraamatutvõinaguõhustjapilgustjaarmastusest argipäev.
Selline kindel. Rahulik. Ja armsalt igav.

Ütlesin talle, et kui me lugu peaks mingil põhjusel lörri minema, siis sellisel kujul ma enam kunagi rohkem ei armu. Nii elus ja hoitud ei suuda mind keegi hoida. Ma tean seda.
Sel juhul võiksin südamerahuga Eesti Punase Risti tööle pühenduda.

Ülepeakaela,
SK

Diivani

romantika

Glamuuril lõpp. Evelin kolis oma asjad uude tagasihoidlikku elupaika

See on ikka uskumatu, kui küünilised, õelad ja vastikud võivad olla inimesed.

Glamuuril lõpp, come onnnnnnnnn........

Kaduneljapäev

Ja mul oligi eile just täpselt selline täitmatu isu ja tunne.
Tahtsin veel ja veel. Rohkem ja rohkem.
Kõik läks nagu hundi kurku. Või kuumale kerisele.
Ja ikka jäi puudu.

Neljapäeval

Enam ei pea kartma hommikuid. Õhtuid. Sappi ja solki. Maja ette pargitud autot. Või seda, et neile sissetungijatele politsei kutsutakse

Uskusin tõsiselt, et hakkan oma eelmist elamist taga igatsema. Kuid täpselt sellest hetkest, kui astusin sisse oma uue kodu uksest, ei tunne ma mingit hinge- ega tundeväratust, kui sellele tagasi mõtlen. Mitte kõige vähematki. Isegi siis, kui Suveplikat lasteaeda viies sealt lausa kõrvalt mööda sõidan.

Vastupidi, tunnen tohutut. Lihtsalt tohutut, saate aru. Kergendust ja vabanemist.
Isegi ei usu. Kuidas nii saab olla.
Mis paneb mind mõtlema, et kõiksugu ette põdemised ja kurvastamised on enese- ja ajaraiskamine.
Puhas mõttetus. Puhas mõttetus.

Meie, pedagoogid ehk kuidas me koolilastega /nuku/teatris käisime

Usk, armastus, tahe, järjekindlus, hoolimine, mitte loobumine ega käega löömine.
Toetavad. Hoiavad. Viivad sihile. Täidavad unistused. Ning tõstavad lendu.

Lusti, mängulisust, lennukust.
Äratundmist. Usutavust. Sügavust.

Kuhjaga armastust,
Super, super, super.

Kevade valvur

Männipuude asemel kõrgub me magamistoa akna taga nüüd kasepuu latv. Olen igal aastal üritanud pihta saada just neile kõige kõige kõige esimesele ja õhkõrnemale päevale-paarile, mil puudele vaid aimatavad helerohelised lehed ilmuvad. Ning alati ühel hetkel pettunult nentinud, et taas kord on mul õnnestunud see hetk maha magada. Millal ometi see jälle juhtus?
Sel kevadel on too silmapilk mulle pea kandikul voodisse ette kantud. Kui nüüd ka pihta ei saa, siis...lasen end vallandada.

Kodus

Mees kinkis mulle sõidult tulles kehakreemi, mida olin pikka aega tervest maailmast lootusetult taga ajanud. Sõitis espetsjalna pealinnast 80 km rongiga ja tõi viimase ära. Ma ei tea, kuidas ta seda tegi ja selleni jõudis, sest kui temalt seda küsisin, siis ta ainult naeratas kavalalt. Mistõttu on mul nüüd alust arvata, et tal peab olema kuskil peidus üks must torukübar, millest ta mulle lihtsalt rääkinud pole.
Aga Jumalik lõhn, ma ütlen. Jumalik!
Nii armas.

Ja et ma heldimuset vist päris kokku kukuksin, andis ta mulle/meile lisaks ka kaltsuvaiba. Tema ema poolt kangastelgedel kootud.
Kodu sai hoobilt veelgi kodusem ja soojem.
Loomulikult näen mina selles vaibas märksa enamat, kui lihtsalt vaipa. Neis triipudes on minu jaoks hoolimist ja armastust. Aga mu praeguseid silmi ei saa mulle vist pahaks panna.

Kui nii edasi, siis mul on tunne, et pean vist hoopis kodus olemiseks puhkuse võtma.
Ma ei tahakski sealt praegu välja tulla. Tunnen end seal väga...kodus, noh. Esimesest hetkest peale.
Üle pika aja. Nii. Nii. Nii. Hästi. Ja enneolematult vabalt.

Muska

Kohal

Amsterdam-Tallinn-Amsterdam

Do you have some corner available for a sailor? A piece of carpet near entrance? Or a pillow next to You?
For my Special Someone /heh/, I have booked the very best part of myself - my fabulous toes.

Yeeh....

Südameasjad

Mees kinkis Naisele enne minekut südamevõtme. Naine mõtleb ja ütleb, et Mees on varbaotsteni romantik.
Naine soovib, et ühel päeval on tal põhjust see ära raamida ning magamistoa seinale panna.
Aeg ja argipäev annavad vastuse. Kas soovist saab EluKunst.

just argipäeval pannaksé Armastus proovile

Ma teen seda nüüd.

VAP

Jättes kõrvale küsimuse Naise elukorralduse mõjust lapsele, rõhutab hr ......., et on valmis võtma lapse ka enda juurde elama.

 

Mis see hr veel tähendab?  Mingi nali või?

Loodusseadus versus ülestõusmine

Jänes shampust ei joo. Jänesed süüakse lihtsalt ära. Nagu munadki.

- - -

Täna ma kahetsen iga viimset kui hingetõmmet ta kõrval.
Ma vihkan ennast tema eest. Ja tema pärast. Vihkan.