Joonistatud.

Palun saada mulle võti, kui raatsid: kellakagu@gmail.com

Kahekesi

Itu võtab seda kevadet, ärkamist ja tärkamist ikka väga tõsiselt.
Öösel kell 00.04 uinub ja hommikul kell 6.21 lööb silmad lahti.
Oleme esimesed ja viimased õues:)

Ta on armas!

Kõik magavad. Vist.

Täna sõin ilmselgelt liiga palju.
Absoluutselt kõike, mida tahtsin ja palju tahtsin.

Hea ja halb olid tasakaalus.

Lõpetasin block shokolaadiga, mis annab magustoitudele, küpsetistele ja shokolaadikastmetele täiusliku maitse.

Mulle ja kaalule annab ta raske hommiku. Aga noh, eks me ole üksteise üleaisa löömistega viimase kahekümne aasta jooksul juba mõnevõrra leppinud.

Pesupäevade tipphooaeg.

Mulle on alati meeldinud, kui väiksed riided kuivavad suurtega segi.
Siinkohal suudab isegi minusugune roosamanna põlgur öelda - nii nunnu:)

Tõde ja Õigus. Grillipidu.

Kui mina aknaid pesen ja õues pesu kuivatan, siis tahaksin need kahed naabrid selle sama läbipaistmatu valge tossuse lõkke kohal küpsetada, kus nad omi märgi lehti grillivad.

Tegevuspaik Nõmme.

Pühendusega Barbarale

Kui osad inimesed käivad pühapäeval kirikus, siis minu pühapäeva hommikutest pooltunnike kuulub blogindusele ning sealsele kogukonnale.
Sedavõrd tähtsal kohal on praegu mu elus see maailm:)

Tänase hommiku napid minutid pühendan Barbarale.

53 - 87 - 92 - 165 - 39 - 37,5 - 69

Toas saab jälle olla paljajalu

Soe päike paistab läbi akna voodisse. Otse minu peale.
Nägu õhetab. Värske õhk ja soojus teevad elu ilusamaks ja muretumaks.

Peale Hiiumaa ampsu pole ma sugugi kindel, et tahan Saaremaale elama. Äkki tahan hoopis Hiiumaale.
Igastahes tasub see mõte kaalumist.

Imeline vaikus

Lihtsalt kahju on ilusat aega ja öid maha magada.

Dagen House.

Sõidame homme Ituga Hiiumaale. Neljapäeva õhtul hilja tagasi.
Itu pole kül suurem asi auto-reisisell, aga ehk saame ikka kuidagi kohale. Seda enam, et meri ja laev jäävad vahepalaks.
Esimese ehmatusega olin valmis muidugi kohe ei ütlema, aga siis õnneks tuli mõistus koju ja mõtlesin, miks ka mitte? Milline vaheldus!
Teeme endale mõnusa olemise, hellitame ja tunneme end lühikese aja jooksul kellegi teisena sellises imeilusas kohas nagu see

ning kui ilusat ilma annab, siis chillime loomulikult võimalikult palju värskes õhus ning naudime ümbrust ja seltskonda.

Klassiõde, kes meid sedasi ootamatult oma kutsega ehmatas, on üks kolmest, kellega kooliajal enam läbi sai käidud. Viimases klassis hakkas ta poistega kuidagi oluliselt paremini klappima kui mina ning minul jäi üksnes arusaamtult pealt vaadata ning juurelda, et mis siis nüüd temas järsku rohkemat on, kui minus. Eks olin ikka pisuke solvunud ka, sest minu jaoks jäi tal nüüd märksa vähem aega. Kade, seda niikuinii:)
Kui kool läbi, sai minust pereinimene ja ema, tema aga põrutas suht kohe väljamaale minema ning jäi sinna õige pikaks ajaks. Umbes kümmekomd aastat ei teadnud ma temast suurt midagi. Kuniks ühel päeval sai ta vilistepeol kokku me klassivennaga, aasta jooksul mehele ning kohe varsti ka esimese lapse. Tänaseks päevaks on neid riburadapidi juba kolm kokku saanud.
Umbes sellest hetkest, kui temal pere tekkis, hakkasime ka meie uuesti rohkem suhtlema. Lapsepõlvest pärit inimestega on see taas kohtumine ja leidmine alati imelihtne ja hinge kosutav, justkui kümmet eemaloldud aastat poleks vahel olnudki.

Et siis nii ongi. Mind on vallanud säärane reisielevus nagu hakkaks sõitma ei tea kuhu. Tohutu hea meel, et ta meid ikka kaasa kutsus!
Head reisi;)

Võlad

Hetkel käib kõva soovide vaheline rebimine - õues toimetamise, raamatute lugemise, kohustuslike tubaste tegevuste (loe: äärmiselt hädapärnae söögitegemine ja korra hoidmin), arvutist toitumise, lehtede lugemise ja magamise vahel.
Valida on pagana raske.

Eile käisin ja ostsin endale kolm uut raamatut - DV, Ma olen raamat ja Minu võitlused - suvi ju tulekul ja aega peaks nüüd nende ja iseenda tarvis rohkem üle jääma.
Tegelikult muidugi oli see lubamatult suur väljaminek etteplaneerimatu kulu kohta, aga mis ta siis tutvustab, lahkab, kommenteerib ja pakub neid oma blogis nii huvitekitavalt ning ahvatlevalt. Huvitav, kas ta seda tehes vahel ka mõtleb, et ta tegudel lasub vastutus:)?

Esimene film soovitud nimekirjast - Kormoranid - on nüüd samuti vaadatud. Lõpuni puhtalt patriotismist.

Anni jõi, et unustada. Mina jõin, et rõõmus olla. Isa jõi, et vastu pidada. Vanaema jõi, et öösel paremini magada. Tädi Selma jõi, et veel halvemaks minna, kui ta juba oli. Rikard, minu vanaisa kinnitas, et tema ei joo, kuigi räägitakse, et ta sai Ameerikas viinamüügiga rikkaks - aga see oli ammu.
Julie oli perekonnas ainuke, kes oli - kuidas seda tavaliselt öeldakse? - alkoholi pruukimises loomulik ja mõõdukas. Kahjuks! See ei tulnud talle üldiselt kasuks. Ta ei suutnud ei unustada, rõõmus olla, magada ega halb olla. Ka ei saanud ta rikkaks.

Sellisena ma seda filmi iseloomustaksingi. Piiblit abiks võttes.
Mulle tundus, et sinna oli püütud miksida draama, komöödia, paroodia ja romantika elemente, lisaks suhteliselt palju "kuulasid" nägusid. Aga kokku tuli välja lihtsalt kohutav. Kõike ja ei mitte midagi. Kõige hullem variant minu arust üldse, mis olla saab.
Klisee ja maasikad vahukoorega. Suure tähega. Ehk oli see taotuslik, mina ei tea, aga nõme ja lõputult venitatud tundus ikkagi.
Ainuke meeldiv asi filmi juures tundus olevat see, et keegi sai tööd ja leiva lauale.

Täna õhtul kustutan oma võla sõbranna ees. Igastahes. Kuhu täpsemalt, see on veel õhus. Ja õhus on kevadest:)

Riskibisness.

Eile õhtul, peale ujumist, ütles Naine Mehele peaaegu et otse välja, et armastab teda. Sealt otsem olekski olnud ainult, et armastan sind.
Naine on ilmselgelt pabinas. Naine pelgab, kas Mehel on ikka tarvis teada, et ta Naisele meeldib? Kas ei peaks see mitte käima vastupidi? Naisel on hirm, et äkki meeldib Mees talle rohkem, kui Naine Mehele.

Oh, jah. Ellujäämise instinktid.

Mees arvas, et naine on imelik. On kolme sorti asjad, mida Naine talle ütlevat. Millegipärast neid esimesi kõige vähem.
Mees on ilmselgelt rahul.
Kes ei oleks.

A nagu suurepärane

Ma sain A, ma sain A, ma sain Aaaaaaaaaa....juhuuuuu!
Eriti väärtuslikuks teeb selle A see, et seda ei saanud kergelt. Et see A on A-d väärt.
See teeb sellest A-st kohe eriti rõõmsa ja suure A.

Vau, ma olen õnnelik. Jube õnnelik.

Nüüd ongi ainult lõputöö.
Ma olen ikka väga tubli:)

Ilmnevad selged märgid, et laps hakkab suureks saama...

..ja beebipaksus mu peas lahtuma.
Tunnen seda üha enam ja enam, kui oma musta iludusega lühikesi linnaotsi teen. Muusika läheb mängima ja külmavärinad tulevad peale. Vahel paneks silmad ka kinni, kui saaks. No kohe nii nii kisub ja tõmbab, et vähe pole. Ise vajab värsket õhku ja tuulutamist.
Sõita, sõita, sõita.
Millal ma viimati niimoodi üksi autoga sõitsingi?

Väike inimene näeb und

Itu naeris täna vastu varahommikut läbi une. Kohe mõnuga:) Kui R sellest kuulis, küsis ta Itult vähemalt kümme korda kümnel erineval moel, kas see oli tema, keda Itu unes nägi. Mina muidugi arvan, et see olin mina. Aga ma ei hakanud küsima. Sest ma olen ju suur ja tark:)

N nagu naine

Mees küsib Naiselt üsna sageli, miks too temaga koos on.
Miks Mees Naisega koos on, seda pole Mees Naisele kunagi öelnud.

Kas sa tahaksid minuga koos olla, kui oleksin 10 kg raskem?, küsib Naine ühel päeval Mehelt, kui too ta ümbert kinni võtab.
Mees tõmbab selja järsult sirgeks.
Mm...ma ei tea, kostub natuke segaduses ja ebakindel vastus.

Naine ei saa täpselt aru, mida ta tunneb.
On ta üllatunud? Pahane? Solvunud? Või õnnetu? Ei, seda mitte.
Sest egas küsimused tule laest. Ju Naine sisimas teadis, kuhu poole vastus kaldub.

Aga midagi ometi häirib. Sellest on Naine aru saanud. Ta ei ole siis vihane, aga eelistab olla omaette ja võimalikult vähe rääkida.

Siis tahab Naine mõelda. Iseendast aru saada. Iseendas selgusele jõuda. Issendaga arveid klaarida.
Muuhulgas mõtleb Naine, kas on põhjendatud end häirituna tunda, kui ühele kaasadest ei meeldi, kui teine end käest laseb? Ning vastupidi?
Mis Naine ise teeks, kuidas Mehe kahuritule vastaks?
Kellele ning milleks sellised küsimused üleüldse aeg-ajalt üle huulte lipsavad?
Kas Naine tunneb end nüüd paremini või halvemini?
Ning lõpetuseks nagu alati pärib Naine iseendalt: kas too Mehele arusaamatu kapseldumine on nüüd õigustatud iseendasse süüvimine või jälle too paljuräägitud üle mõtlemine?

Kas Naine peaks Mehele rääkima, mille üle ta juurdleb? Või on asju, millest pole mõtet rääkida?

Nii palju küsimärke. Totaalne Naise küsimuste surnuaed.

Helisev Itu

Itu armastab üle kõige suuri ruume - avarust, kõrgust, valgust, ilu ja vabadust. Igal pool, kus seda jagub, ajab ta käed laiali, keerutab ning särab täpselt nagu Julie Andrews:)
Pilt keerleb Barcelonas, hotelli fuajees.

Võõrasemad. Toas, mitte aias.

Ega see kärgperede elu pole lilleaed, ütlen ma teile.

R läks nädalavahetuseks isa juurde.
Tuleb koju, uus valge pluus seljas. Kust said?, küsin mina. Isa uus naine ostis, vastab tema, et ma natuke kenam välja näeks.
Mõned inimesed olid külas käinud. Eksi ja tema uue naise laps sai 2-aastaseks.

Piiks, piiks, neid ekse ja nende uusi naisi!
Minu ema au ja uhkus läksid küll hetkeks mulinal keema:)
Mida kuradit? Jälle visati mind õue.

Kas isa teab?, pärin edasi. Ei, isa käis jalgrattaga sõitmas, tegi trenni.. Seda ma arvasin. Mõtlen mina.

Vahel kihvatab. Tahaks kohe minna ja öelda mis ma arvan.
Aga kui kohe ei torma, ja õnneks ei torma, siis hetk hiljem on juba lahtunud.
Edasi tunduks juba tobe. Elevant on kadunud.

Väikelapsevanema unine elu

Stabiilne uni, uni, uni. Hommikul, päeval ja õhtul.
Nii tohutu uni, aga kui laps läheb magama, siis ise küll ei raatsi.

Juba neljandat korda. Inimene ikka ei õpi:)

Suur laps tegi püksid täis. so what?

Ausalt öeldes mina ka ei saa aru, mida see Veerpalu nutab.
Keegi nagunii ei arva, et tema võidud ei oleks need päris võidud.

Pole teda sülle võtta vaja ühti. Tõusku aga ise püsti, vahetagu nurga taga püksid ära ja mängigu rõõmsalt edasi.

juhtub. ka paremates peredes.

mõelgu nüüd rahulikult järele, mis on hullem, kas väike piss püksis või suur pant vangis.

Puhhh!

Lõpetasin! Suitsu näete?

Praeguseks hetkeks on mul ootejärjekorras kolm nägemata filmi, üks pooleliolev raamat, kaks teatrietendust, üks võlg sõbranna ees, üks hooti kurvameelne õde, natuke unarusse, nälga ja omapäi jäänud kolm poissi, magus ja sügav unevõlg ning pinge- ja süütunde vabad päevad ja õhtud.

Nüüd saan taas kord üle mitme kuu vaba aega vabalt võtta!

.

Musi selle peale.

Mõni pealkiri paneb lugema, mõni seevastu paneb kiirelt punkti.

Eesti piiri lähedale Leningradi oblastisse ehitatav uus tuumajaam tuleb maailmas kõige moodsam ja ohutum, kinnitab jaama projekteerija. Ma ei tea, mis teile selle lausega assotseerub, aga minule meenub paugust uppumatu Titanic. Pealegi, koolis väitis üks õppejõud, et tema arvates pole inimkond veel tuumajaamadeks valmis. Ma mõtlen, et ma võiks isegi samamoodi mõelda.

Time Out

Ma arvan, et nüüd tuleb lühem või pikem paus.

Tagasi lume ja angiini keskel

Selle linna leidsin Barcelona metroost. Oli uhke tunne küll:)

Seda looma nägin oma silmaga elus esimest korda. Olid ikka pikad jalad küll:)

Selliseid tikukaid maitsesin elus esimest korda. Tekitas ikka tahtmist oma kohvik luua küll. Juba jälle:)

Sellised tänavad on minu nõrkus, neist ei saa mina reisidel üle ega ümber. Tundub, et sellest mehest ka mitte:)

p.s. Marta, kes viimasena naerab, naerab paremini!