Monday, April 2, 2018

Tuhat ja tuline

Käisime eile raamatupoes ja ma ei tea, kas sellepärast, et Pääsu on meil lausa hämmastavalt suur puzzletaja ja see on nakkav, aga igal juhul ostsime sealt sel korral muuhulgas ka endale Giovanniga ühe tuhandese pusimiseks kaasa. kodus tegime kohe lahti ja läksime päris hoogu, kuniks Pääsu juba väga vihaseks sai, aga jah. otsustasime, et kui kokku saame, siis paneme selle Suvekuningriigi häärberi seinale. või siis ei pane ka, leiame pildile hoopis siin kodus õige koha. seda ei saa/tea päris täpselt enne öelda, kui pilt lõplikult koos.
igal juhul mulle see jubedamalt meeldib.

tegelikult läksin Karl Ove Knausgaard'i kolmanda raamatu järele. eelmine suvi lugesin esimest osa ja suures plaanis sai lausest ma vihkan võimu, mis tal minu üle on mu enese SUUR võitlus terveks ülejäänud poolaastaks, tegelikult võikski see vabalt olla ka mu eelmise aasta märksõna. pean tunnistama, et sellele kulus hulka auru ja energiat, üks vahe tundsin, et lihtsalt füüsiliselt enam ei jaksa kedrata, aga tänaseks on kogu mu vaev päädinud siiski oluliselt suurema leppimise, paika loksumise ning rahuga mu sees. see oli vajalik.
väikse lõpumärkusena olgu öeldud, et vaadata tuleks  lausele just lapse ja vanema kontekstist lähtuvalt.

see on teema, mis aastatega mu sees aina enam ja enam on võimendunud ning selgust ja väljapääsu otsinud.
tahaks sellest kohe eraldi kirjutada, aga ma ei tea, kas ma oskan.

2 comments:

Anonymous said...

No vaat siis! Just tulin Selveri "Apollo" poest ja mõtlesin,mis pagana raamat see oli,mis ma seal sirvisin ja peaaegu ostma kippusin? Nüüd näen kirjaniku nime ja oli selge: Minu võitlus!3.osa oli.
Kukkusin tuulama ja kellegi blogis tehakse seda kõike maha(?)
https://sehkendaja.wordpress.com/2016/08/16/30-karl-ove-knausgard-minu-voitlus-1-raamat-surm-perekonnas/

soodoma ja gomorra said...

ma pole enne Sehkendaja't märganud (lisatud lingi muidugi avasin huviga), aga võin sulle omalt poolt kohe vastu pakkuda Mae'd: http://maemaailm.blogspot.com.ee/2018/02/minu-voitlus-2-raamat-armunud-mees-karl.html (II osa) ja http://maemaailm.blogspot.com.ee/2018/03/minu-voitlus-3-raamat-poisipolvesaar.html (III osa).

mina ise leidsin Karl Ove tegelikult Ekspressist, seal oli temast üks pikem artikkel, see tekitas huvi.

I osa oli tõesti mullegi pisut rabe ja liiga palju detailseid kirjeldusi, lausa häisrivalt, tõmbasin neid isegi mõned alla, et blogis näitena välja tuua:), st, et julgelt oleks mu arvates samuti vähemalt viiendiku võrra lühemalt saanud, kui need välja "rookinuks". just sel põhjusel pelgasin veidi teist osa, aga teine raamat oli ses suhtes hulka "säästvam".
küll aga märkasin/tundsin juba esimeses osas ära lapse ja lapsevanema suhte teema, mis mind isiklikult puudutab. ma saan aru, et kolmas lahkab seda päris põhjalikult.

eks raamatutega ole ka nii, nagu Mirtel Pohla tänases LP räägib, et sa võid öelda, et "mängi, nagu oleksid ema sünnipäeval", mis võib inimestele tähendada väga erinevat, mõnele rõõmu, teisele kurbust, kõik taandb sellele, milline on kellegi suhe emaga".
mulle on need raamatud väga "tuttavad" ja kõnetavad mind suuresti. mina tunnen end seal nii paljus är,a, palju mõtteid oleks justkui mu oma enese peast. aga, kui inimesel puuduvad sellised kogemused, suhted või olukorrad, siis sellevõrra võib talle ka palju asju arusaamtuks jääda või üle võlli tunduda.
kes teab.