Tuesday, April 17, 2018

Tiira-taara



Päevad lähevad lups ja lups, selle vahega, et kogu Giovanni äraoldud aeg tundub nagu üks pikk-pikk päev. ainult too esimene päev oligi lausa tinaraske, aga kui juba rütmi kätte saan, siis tiksub kenasti. kummalisel kombel olen Giovanni ära olles alati ka märksa tegusam ja tublim, kodus on pmst kõik tehtud, õues kulgeme kordades enam, kui tavaliselt, isegi poeringid saame kuidagiviisi ringitatud ja muidu kah. äkki see on alateadvuse ja ellujäämise instinkt, mis üksi olles sisse lülitub, et endale vähem ülemõtlemise ning haletsemise aega jätta, mis hoobilt võimalikku ärakukkumist võiks tähendada.
samas, eks ajaga samuti joppas, ilmad on andnud kohe kindlasti olulise panuse me mõnusasse kulgemisse.
igal juhul, kokkuvõttes on see paljukardetud nädal läinud üllatavalt kenasti ning lausa lennates. ma pole kohe kindlasti see tüpaaž, kel on ilmtingimata vajadus moodsalt iseseisev olla, aga mulle annab siiski teatavat kindlust, kui ma kasvõi omal tasasel moel väntan ja toimin ning hakkama saan.

umbes niimoodi, natuke tiira-taara ma liigungi, aga tõtt öeldes olen selle üle tegelikult päris õnnelik. kõik pole kindlasti kaugeltki ideaalne, aga suures plaanis on siiski hästi.

No comments: