Tuesday, April 10, 2018

Pisarad enampakkumisel

Tegin eile suure plaadi pisarakooki, vàga ilus ja maitsev tuli, aga. Giovanni sòitis ju àra, Tudeng on endiselt Soomes, Troonipàrija Taanis. Ruudi kùll kuskil on, aga tema eelistab pigem soolast.
Nùùd me siin oleme, kolm naist ja plaadikook. Ainuke, kes meist kolmest seda endale kùhvliga lubada vòiks, on too kòige pisem.
Ma ei tea, mida ma kùll eile mòtlesin. Tàiega probleem, noh.

3 comments:

konn, lendav konn said...

Tuleks suure lusikaga, aga paraku käisin just Herne uues kohvikus tütrega ja peekonirull veereb maos edasi-tagasi:)

Katariina said...

1. sügavkülma? 2. sõber-sõbranna külla? 3. naabritele kostiks?
Ma panen ikka vahel mõne tüki ämma kondenspiimaga napoleoni sügavkülma pärast mõnda pidu, kuhu ta selle valmistanud on. Nii hea siis seda sealt "avastada".

soodoma ja gomorra said...

ma olen vist küllaltki vanamoodne ja konservatiiv ses osas. nõudepesumasinat mul pole ja nt ka mikrouuni ma ei tahaks endale iial. samamoodi piidlen sügavkülma altkulmu, mis mõttes söödav maitseb külmutatult ja siis ülessulatatult sama hästi, kui värskelt? see on minu mõistes umbes nagu kolmanda päeva supp, kõhu ja eesmärgi täidab, aga ei midagi rohkemat:)

naabritele; selleks olen siin liiga vähe elanud ja lisaks veel liiga tagasihoidlik.

sõber-sõbranna, sellega on nii, et väikse lapse kõrvalt tunnen alati jubedamaid süümekaid, kui keegi tuleb, aga mul pole võimalik siis konkreetsele inimesele täielikult pühenduda ning teda kuulata ning temaga suhelda.
mule tunudb, et sübra-sübranna suhtes ausam on sel juhul juba ilma lapseta välja minna. kvantiteedi asemel kvaliteet.