Tuesday, March 6, 2018

Vòit

Tàna òhtul sain endast jagu ja ei sòònud òhtul kell kùmme vòileiba tuunikala ja majoneesiga. tòenàoliselt koguni kahte, kui esimesele juba jàrele andnuks.

apelsini, seevastu ,toppisin aga enne vòimalikke vòileibu peaaegu tervelt suhu.

2 comments:

Anonymous said...

Ma loodan, et koos koorega nagu see Luarvik Luarvik nosis sidrunit ühes hukkunud alpinisti filmis...:)

Visnik

soodoma ja gomorra said...

Hukkunud alpinisti hotell kuulub vähemalt minul sellesse lapsepõlve kardetud asjade kategooriasse. seda filmi julgesin vaadata ainult pilukil silmadega, näpud pooleldi kõrvades. kui üksi kodus olin, siis jätsib vahele. mingil põhjusel pelgan seda filmi tänaseni, need tühjad klaasistunud silmad, tühjus, külmus ja kaja. muusika vast ka. ju see jõudis kinnistuda.
sidruni koht mul seepärast kahjuks mälus puudub. Sulev Luike seevastu mäletan hästi.

aga mul on hea meel, kui sinult kommentaari saan. sina oled väga elus ja meeldid mulle:)