Saturday, March 17, 2018

Seeriast "17 kevadist hetke"

Soojalt paitavad päikeselaigud voodi peal. sellistel hetkedel suudan ma muide samastuda kassiga. kui mitte päris üks ühele, siis vähemalt aiman, mida nad sedasi soojas poolvidukil silmadega lesides tunda võiks.

loen lehti. teemad, kus endal teadmisi napib, arvamus kujunemata. kogun erinevaid vaatenurki, lähenemisi, mõtteid. nagu ikka, kui täpselt ei adu, aga püüan siiski leida seda oma seisukohta. päris ilma tundub ka kuidagi nadi ja pidetu.
rahaga või rahata?, muinasjutud versus nutiseadmed?, samadel teemadel risti vastupidised artiklid, väited.

(sula)raha

muinasjutud versus nutikas
Tõnu Ots mõtiskles Lääne Elus (ja Tõnu Ots mulle sobib), et Max Planck (Saksa füüsik, kvantteooria rajaja – toim) ütles, et on olemas piir, mis määrab eksistentsi olemuse. See on üks veider arv, kõige väiksem energia hulk, mis saab universumis olemas olla. Pärast seda ei ole enam miski võimalik. Mina olen jõudnud arusaamisele, et piiriks on inimaju loogiliste arusaamade võimekuse piir. Nagu kiiruspiiranguga autoga – vajuta gaasi, kui palju tahad, kiiremini edasi ei lähe. Nii on ka inimajuga – ära uuri, edasi niikuinii enam ei saa. Jäävad vaid oletused ja esoteerika

panin kõik artiklid ja mõtted kokku ja konstanteerin, et peale oletuste ja esoteerika jäävad veel depressioon ja enesetapp.
niigi palju segadust ja infomüra ainult võimendab seda, otsustage ometi kord midagi ära.
kergelt nagu hulluks ajab juba, aga psühhiaatreid napib sellises infokülluses juba praegu.

No comments: