Friday, March 2, 2018

Ostsime Pääsule peagi saabuvaks sünnaks jooksuratta. saate aru, ongi juba Kohe-Kohe Kaks. ma poleks iial arvanud, mitte iiial, et see sel korral nii kiirelt käib.


sõpradega
Päike kangutas hommikul termomeetri akna taga koguni nulli. selge see, kes väljas juba tegelikult peremees on. samas, olgem ausad, ega ma talves enam ilu ei näe ka, rohkem selline hambad ristis pigutamine, mis on alati veidi piinlik. mis tähendab, et juba mõnda aega naudin hoopis seda iga aastast värsket ja kerget õhku ning peagi saabuvat oluliselt suuremat liikumisvabadust, mida kevad endaga kaasa toob.
päike on ainult liiga ere, aga sellest olen juba varem rääkinud.  kohe ärritab. on teine liiga intensiivne ja pealetükkiv. võiks võrrelda pioneerijuhiga, kes elu maamunal kindlal sammul edasi viib, aga minusugust kohutaval kombel väsitab. samas toa kütab juba soojaks küll. see on jällegi mõnus. kui saaks ainult kuidagi tagasihoidlikumalt.

eile kirjutasin tööandjale, tean, et mu senise töö sisus on minu äraolekul hulka muudatusi toimunud, koguni töö kohta on muudetud. ma ei tea, mida ma lootsin, aga vastus tuligi selline, nagu arvasin, nii et võin vist nüüd öelda küll, et sinna tagasi ei lähe. veidi hirmutav on seda niiviisi kõva häälega endale välja öelda ja siia kirja panna, aga ega selle mitte tegemine mind tollest ebamugavusest, mida sellised kirjad endaga alati kaasa toovad, samuti päästa.

ma tegelikult tean, kus tahaksin töötada, aga pelgan, kas seal nii palju palka kätte saab, kui mul kõige hädapärasemalt vaja oleks, mis on umbkaudu 550 eur. number 670 oleks juba igati ok. sellest enam oleks ainult puhas boonus. aga eks ma hakkan tasapisi sellele esmalt nüüd veidi mõtlema ja siis tegutsema. väga kaua enam silmi kinni ei pigista. mul pole pääsu.

No comments: