Monday, February 5, 2018

Tüli

Motoorne rahutus ei anna neil hetkedel ega päevil asu. mitte vähimatki võimalust midagi rahulikult teha, millessegi süveneda. rääkimata nautimisest. mõneti raisatud aeg. ainult liikumine. ja tuim tammumine. kui toas olen. ikka ühest toast teise ja tagasi. mõni asi või mõte näpus. see tähendab siis parim päev koristamiseks ja ära viskamiseks. heas olemises võib teinekord ära viskamine pisut keeruliseks osutuda, jääd ikka näpu vahele keerutama ja otsid ehk paremat kohta, aga nüüd, siuh ja läinud. mitte vähimatki emotsiooni ega kahjutunnet. vastupidi, nii hea kerge hakkab. et siis üks emotsioon ikkagi on.

toad on tolmuimetud, põrandad pestud, vaibad saputatud, tolm pühitud, kapiäärtele unstatatud nipet-näpet kappidesse/sahtlitesse ära pandud.
pläkerdatud aknad riivavad ainult jubedalt silma, aga nendega ei saa kahjuks praegu midagi ette võtta, küll tahaks. aga miinused on. tuleb kannatada. sellised aknad häirivad mind tegelikult rahuajal sama palju. seal pole ajal vahet.

ainult päikest ei talu ma rahutuses kohe mitte teps. ere valgus on kurvana eriti halastamatu ega lase kohe kuidagi olla. tahaks paksud ja rasked tekid akende ette ripudtada, aga ei saa ju, laps on, ei saa päris hulluks ka minna. vahel küll kihvatab, et....mida kõike võiks endale lubada. kui last poleks. tegelikult muidugi usun, et tuleb siiski tervislikum, et laps on. lihtsalt ei tea, millest see pimeduse ihalus sellistel hetkedel tuleb, aga tuleb. samas olen millegi pärast täiesti kindel, et ma pole ainuke.
igal juhul on õhtuvalgus võrreldamatult parem ja säästvam. nagu pai kohe.

huvitav ainult, et lugeda saan. tavaliselt ei saa seda ka. kohe nii hästi saan, et kui saaks, siis loekski. vist mitu nädalat jutti. võib olla ka kuud. umbes nagu Forrest Gump hakkas jooksma. vat selline tunne, ainult mina tahaks praegu lugeda. kohe kugistada. niimoodi aplalt ja mõnuga.
kuniks ühel hetkel tunned, et nüüd, nüüd on korras. saab jälle rahulikult edasi minna ja olla.

2 comments:

katre said...

ma loen alati siis kui tahan pärismaailma eest peitu minna. Kellegi teise elus ja olus olla. Pai Sulle.

soodoma ja gomorra said...

mul alati ei õnnestu keskenduda. loen ja siis avastan ühel hetkel, et juba mitu lehekülge keeratud, aga mitte midagi ei mäleta, millest juttu. nii pole ka mõtet.