Tuesday, February 27, 2018

Oodatud lapsed

Lugesin Kuidas kasvatada inimest, kes mõtles nii:
Vastuvõtule beebiga tulnud Hannes Hanso ja tema abikaasa saavad minu poolt plusspunktid, sest kuigi võib ju küsida, et kas 12-päevase lapsega peaks ringi käima, siis minu arust andis see natukene signaali – andis ju presidentki mõista, et kui me tahame rohkem lapsi, siis ei tohi me ühiskonnana kätt ette panna sellele, et nende laste vanemad, eriti emad, endiselt ühiskonnas osaleda saaks (president rääkis valdavalt töötamisest, aga minu arust võib seda üldistada küll). Ja kui laps ise ei protestinud, siis ma leiangi, et miks mitte. Julge samm igatahes.

mina jällegi vaatasin eile Terevisiooni, kus mulle tundmatud mees ja naine kommenteerisd presidendi kõnest väljanopitud mõtteid. üks neist oli seesama, millest eelpool toodud postituses juttu, et oodatud lapsed peaksid saama sündida. President ei pidanud silmas siis raha, vaid nimelt ühiskonna hoiakuid ja toetavat suhtumist.

ja siis too mees kommenteeris, et jah, näiteks kasvõi lasteaiad võiks olla paindlikumad, mis tähendab, et ei peaks lapsele täpselt kuueks-seitsmeks järgi tormama. 

ma ei tea, kas teile ei kõla imelikult ja vastuoluliselt, aga oodatud laps, kellele lasteaeda õhtul kell pool kaheksa järele minnakse, sest vanemad peavad tööd tegema?

mis ma sellega öelda soovin on see, et mulle jällegi tundub, et me räägime nii öelda lapsesõbraliku ning toetava ühiskondliku turvavõrgustiku vajadusest, aga inimesed näevad ja ootavad selle taga üha enam seda, et lapse sünniga nende elus suurt midagi muutuda ei tohiks. neil paistab justkui aina enam olema õigust nõuda, et nad saaks oma elu jätkata täpselt samamoodi, kui enne lapse sündi, vat muidu ma ei sünnita. mis tähendab, et nad peaksid saama elada aktiivset seltsielu ning neile peavad olema loodud võimalused väisata endiselt kõiki üritusi, mis seni. nad peavad saama omada samal hulgal vara, adrenaliini, reise, võimalusi, pangalaene ja mida iganes ilma, et nad peaks lapse sünniga seotult ehk mõni aeg veidi piskumaga läbi ajama, veidikenegi oma senisest elujärjest tagasi andes. peale emapalga lõppemist peab neil olema võimalus kohe samadel tingimustel tööle naasta, sest muidu haihtub enam-vähem päeva pealt mulle täiesti segastel asjaoludel nende tööalane kompetents,  st kõik see, mis neil tööle kandideerides ja tööl käies ju olemas oli. nende lapsed peavad saama käia lasteaias, kus alati rõõmsameelsed, lahked ja puhanud lasteaiakasvatajaid nende oodatud võsukesi ilma lapsevanematele süütunnet tekitamata varavalgest hilisõhtuni kasvatada ning armastada tahavad ning jaksavad.
jne,jne.

ja siis räägib too ema uhkel toonil, kuidas nad on oma vastsündinud beebiga juba pool Eestit läbi on sõitnud. praegugi tulevad Saaremaalt. on EV100, arusaadav, kindlasti erilisem koht ja vastuvõtt, kui tavaliselt. loomulikult, raske loobuda. aga ERMis on soe-külm, soe-külm. umbne ja kuskil jällegi uksed suurelt lahti, sest inimestel hakkab halb. ja tohutult rahvast, samal ajal on gripi kõrghooaeg. ja siis on kell juba 23 õhtul, Karmel Killandi intervjueerib lapsevanemaid, beebi nutab nii lohutamatult ema kõhu peal. Ta sõi just kõhu täis, aga on vist väsinud, kommenteerib ema nukrat vaatepilti. mina lihtsalt ei suuda vaadata, kuidagi nii kurb on, panen näpud kõrva ja silmad kinni, tahaks karjuda, mine ometi koju ära! kas sa oled vähe saanud? kas viiest tunnist on vähe? ikka on vaja võtta, mis võtta annab?

minu arvates, me ei peagi lubama ja võimaldama kõike. kõike korraga ei saagi. elus tuleb vahel ka valida.

ja milles see julgus seisnes? pigem nägin ma suurt portsu edevust. õilsa põhjenduse varjus, aga lapsel on ema juures ju ometi kõige parem.

näete jah, last saades ei pea mitte millestki loobuma, räägib pilt. mis on tegelikult sama eksitav, kui Pampersi reklaamide alati naeratavad beebid.

aga äkki tuleks alustada hoopis sõnumist, et oodatud laps on laps, kellele ei PEA lasteaeda järele tormama?

jutt tuli nüüd hüplik, nagu too pidupäeva paljukirutud rosolje. lavastus, mis minule tegelikult päris meeldis. aga ma istusin muidugi  ka terve aja tugitoolis, õndsas teadmatuses filmide tegemisest ning eelarvetest.

8 comments:

Anonymous said...

Mina jällegi arvan, et ta enamuse ajast istus mõnusalt seal suurte ümmarguste laudadega toas ja vatras ümberkaudsetega, mitte ei tuianud valutavate jalgadega seisuplatsil.
Aga mäletatavasti taris ka Kati Murutar omal ajal last sedasi kaasas ja "tahtis näidata imestavatele välismaalastele,kelle kodumail kunagi lapsi sündmustel näha ei ole", et laps kuulub ema juurde ja ema ei pea titega kuuluma koduseinte vahele.
Ise muidugi poleks läinud sedaviisi, aga mida rääkidagi ühel sots.foobikul!

soodoma ja gomorra said...

no konkreetselt Hanso beebi koha pealt ma vaidlema ei hakkagi. see on umbes sama mõttetu ja tuline teema, nagu vaktsineerimine. aga isa nägu oli too beebi mu meelest:)
pmst ma pidasin silmas siiski loobumisi suuremas plaanis.

konn, lendav konn said...

Abikaasaga kahe peale kaheksa lapse vanematena ei suutnud me ära imestada Hansode tobedust vastsündinuga gripihooajal massi sulanduda. Vabadus on teadupärast tunnetatud paratamatus ja kui lapsevanemad tunnetasid paratamatust osaleda massiüritusel, ju neil siis on vabadus teha järeldusi vastavalt saabuvale uuele paratamatusele.

Anonymous said...

Kui ma vastsündinuga kodus jäledas gripis olin, mask nina ees ja pea seina poole viltu, et lapse peale isegi mitte "silmist sädemeid saata", ütles lastearst, et vastsündinule ei hakka ükski asi alguses külge, nii immuunne pidi esiti olema...

neiud ärevil said...

Olen sinuga 100 % nõus. Meie mõtlesime just samamoodi. Vaatasin seda beebit seal koos õnnelike vanematega ja mõtlesin kas tõesti...Eks igaüks teeb nagu õigeks peab, aga mul hakkas temast nii kahju.
Lasteaedade koha pealt ütleks, et minu meelest on paljudel lastel niigi pikad päevad. Paljud ei arva, et tegelikult on see lapsele samuti väsitav tööpäev. Laps saab küll 3 korda päevas süüa, õues mängida,vahepeal puhata, aga terve päev müra sees ja koos suure seltskonnaga on samuti väsitav.Muidugi me hoiame ja armastame kõiki lapsi. Kallistame, lohutame, võtame sülle, aga me ei asenda vanemaid.Pole siiamaani päris aru saanudki sellest kui vanem ütleb, et tulen talle hiljem järele, sest ta ei taha õhtul koju tulla. Mismõttes laps ei taha koju tulla?
Mul on meeles ühe ema kunagine lause kui lasteaed puhkuse ajaks kinni pandi. Mis teil viga. Teie saate nüüd puhata, aga meie peame oma laste eest hoolitsema hakkama.See võttis nii sõnatuks, et ei osanudki midagi vastata. Õnneks on ikka lasteaiad õnnelikke ja rõõmsaid lapsi täis ja ma naudin oma tööd täiega.

Tilda said...

Mina ka, lugesin beebist ja mõtlesin, et rohkem isekat käitumist on raske ette kujutada. Grippi hooaeg, lärm, eklektiline valgus, sajad parfüümid, jms - veider tõesti, et 12?päevane mõne tunniga ära väsib.

soodoma ja gomorra said...

Tähendab,
on tõesti nii, et vastsündinutele ei hakka alguses praktiliselt kunagi miski külge. (mis on muidiugi algus, võiks kohe küsida, sest minu üks lastest on jäänud nt 2- kuuselt läkaköhasse) seda ma polekski kõige muu mõrval esimesena peljanud. aga kõik see muu, jah, ikka oli mul nii äraütlemata kurb, nii kurb seda beebit vaadata. isegi siis, kui ta ei "protesteerinud".

Tegelikult üllatas mind kõige rohkem beebi seltskonda toomise juures vast see, et nagu Villu Tamme kunagi kenasti ütles oma sünnipäeva kontserdi eelses intervjuus, et on olemas ütlus: «Kes ei ole kahekümneselt revolutsionäär või viiekümneselt konservatiiv, see kas valetab või on väärarenguga».
Nõus, Hanso naine pole kaugeltki 50, aga siiski ka mtte enam 20 ja tal on juba rohkem, kui esimene laps. ehk see üllataski kõige enam.

aga noh, kuna minul pole too ümmargune 50 enam mägede taga, siis ju see "50-faktor" mängibki minu suhtumise puhul suurt rolli. vähemalt pole mul sel juhul arengupeetust, kõik on nii kuis peab:)

SeeAsi said...

Kuulasin kah, lõug ripakil. Seda juttu, et lasteaia lahtiolekuajad paindlikumaks. Pikemaks seega? Aga ometi on ju hoopis vastupidine suund ka võimalik, kui hästi tahta. See, et väikelaste vanemate osaajaga töö oleks uus normaalsus. Riik muidugi tahab tööandjalt makse täie rauaga saada ka poole kohaga töötaja eest, aga tehku ringi siis see asi! Sest mida kõike praegu paari kuuga ringi ei tehta, eks ole...



Vastsündinuga ERM-is käimist ei hakka pikemalt kommenteerimagi. Ei taha ette kujutada, mis rokk-kontsert, tivoli ja tsirkus kogu see kupatus võis olla nii pisi jaoks.