Tuesday, February 6, 2018

Viimasel sekundil tuli ära:)


Täna on jälle see üks muinasjutu ilmadest. aga, aga, kevad hingab kuklasse. küll oli vaevaline ja teadlik see minek, aga lõpuks suutsin meid ikka riidesse panna ja välja vedada. ise oleks muidugi tekid akende ette riputanud, sest täna oli lisaks muinasjutule ka see erakordselt ere ja pimestav variant, aga ikka see laps. kes pinnal hoiab ja päris ära vajuda ei võimalda. ja olgugi, et alguses ei saa hästi vedama, lihtsalt teed ja lähed ja oled, siis varsti hakkab juba väga hea. hiljemalt poole tunni pärast. selle olen ajaga selgeks õppinud.

täna vaatasin Pääsut õues ja mõtlesin, et pole siis ime, et ta selline Väike My meil on, põrnitseb aina altkulmu, surmtõsise näoga. minulapsmisminulaps. hiljem juba toas teda lõunaunne pannes arutlesin omakeskis edasi,  et ei tea, kas peaks Pääsu pärast vähe rohkem Duracelli proovima panna. ma Pääsuga põen üldse rohkem, tõenäoliselt sellepärast, et liiga vana olen tema jaoks juba niikuinii. aga otsustasin siiski, et mkmk, parem jään ikka selleks, kes olen. nagu Mart Laar pühapäeval rääkis, et kõigepealt tuleb mõelda ja mitte toetusele. tuleb teha neid asju, mida ise õigeks pead ja mitte mõelda, milline toetus on. jat, ja egas laps rumal pole, küll tema ka juba mängu läbi hammustab. olen siis juba pigem tõsine ja igav, kui püüdlikult naeruväärne. tundub kokkuvõttes ausam ja parem kõigile.

No comments: