Hädine algus

täiesti teemasse puutumatu pilt eile õhtust, mis mulle lihtsalt väga meeldib. kui, siis nii palju, et kui Giovanni kodus on, siis annab ta mulle vähemalt võimaluse südamerahuga pikutada ning hädine olla. jaa,

Tegelikult tuleb iga päev ette üks või isegi mitu seika, mida tahaks väga kokku võtta, aga tervis on juba mõnda aega sedavõrd kehva, et mitte midagi nagu pole isu teha. alaselg on jumala pekkis. nii. kuratlikut. kange. ja valus. ning lisaks sellele annavad tunda absoluutselt kõik liigesed: põlved, puusad. hüppeliigesed, küünarnukid, õlad, randmed. moodsas keeles pole see miski elukvaliteet, pigem hädine vegeteerimine.

nii vaevaline ja suur tegemine on sedasi lapsega toimetada (toimetamiseks on seda isegi palju nimetatud, pigem kodus kuidagi hakkama saamine), et täna lõpuks kurtsin oma olemist Tudengile. tema rügab hetkel kolmes kohas tööd teha, kahes erinevas haiglas ja ühes erapraksises, loodetavasti saab ta mind aidata või vähemalt otsa kätte juhatada. jooksu pealt vastas ta mulle, et selg seljaks, aga et kõik liigesed valutavad, siis sellist leidu annavad kas reumatoloogilised haigused või need, mis on peas kinni. ning lubas hiljem ühendust võtta ning pidime pikemalt rääkima.
ja ikkagi, teate, kui tohutult kummaline on tema poole pöörduda. võiks ju arvata, et lihtne, aga pole teps mitte, kuidagi piinlik on kurta. aga ta on siin nii mind kui Troonipärijat juba korra varemgi diagnoosinud ning ravinud. seega, tuleb end kokku võtta. sest temast ongi nüüd nagu päriselt arst saanud. müstika, ma ütlen, see on müstika!