Monday, January 29, 2018

Eks igaüks otsustab ise, kuidas nooreks jääda

Mulle on õnneks ainult üks kord elus öeldud: "Proua, vanainimeste riided on meil sealpool." See oli pesupoes. Pöörasin seepeale noorukese müüja poole, tegin püüdlikult väga vana inimese värisevat häält ja küsisin pisut susistades üle poe: "Mida lapsuke? Et pika säärega uhutud aluspüksid on teil säälpool vai?" Kahju, et sõbranna sel hetkel pisarateni naeris. Ta oleks võinud nähtu videosse võtta ja Youtube`i panna. sellest oleks ehk abi teistelgi, kes tahaksid kanda mugavad ja ilusaid riideid, aga pelgavad: kas minu eas ikka võib?

mind ikka üllatas parasjagu, et Aune Past sellest säärase uhkusega rääkis. võimalik muidugi, et niimoodi ümber jutustatuna midagi olulist kaduma läks, aga minus tekitas see küll täitsa vastupidise tunde: piinlik hakkas. ja noorukesest müüjatarist oli hoopiski kahju, vaevalt ta oma nooruses ning püüdlikkuses sedavõrd õpetlikku reaktsiooni ootas.


eks ma muidugi ole harjunud, et mulle mitmed asjad teisiti paistavad, kui paljudele teistele. kusjuures ma ei ütle seda siin sugugi selle pärast, et kuidagi põnev ja eriline välja paista. mkmk, mõtlen seda päris tõsiselt, sest see muudab mu elu tegelikult märksa keerulisemaks.
aga mõtlesin enne kohe päris mitu korda, kui seda kirja panema tulin, sest tundub kuidagi rumal Aune Pasti vastu välja astuda. et kui tema ütleb naljakas, siis justkui peaks olema naljakas.
miks mul siis piinlik on?
kuskil mu mõtlemises peaks olema justkui error, aga ma ei suuda seda üles leida.

1 comment:

tuulealleaa said...

ma muidugi ei teagi kes see aune past on. nii palju ei huvita ka, et uurida. olen sinuga väga nõus ja peale kõige muu ei usu ma eriti seda "vahvat seika" eriti. vähemalt mitte sellises toonis ja sõnastuses.
vananeda oskamine on ikka pigem omaette kunst ja kui ikka pesupood probleemi tekitab, siis on see oskus minu arvates suht olematu.