Thursday, December 21, 2017

Kohtumised. Äratundmised. Jõulusalmis.

Ma valetasin kui meelitasin sind
Tule tule Tartusse
teeme koos toredaid asju
lähme Ahhaasse ja Aurasse ja võib-olla isegi
kala püüdma

kuigi teadsin täeisti kindlalt
et seda ei suuda ma orgunnida
ja paljas mõte sassis tamiilidest
pöidlasse lõikuvast konksust
ning kilkeid tekitavast siplevast kiisapojast
keele huul tuleb ruttu terariistast vabastada
tekitab minus õudusteõhtu jubedusjudinaid

Aga ma valetasin ja meelitasin
et sind vanaema juurest autosse saada
ja Tartusse jõudes ütlesid sa kohe
Lähme nüüd kalale.

Ma kangestusin ja vahtisin sind valeliku kalapilguga
Ära seda minult nõua
palusin
Ma pole praegu suuteline mingiks kiisaküttimiseks
särjesõjaks ega haugihukkamiseks
Ma olen pärast eluohtlikku Tallinna-Tartu maanteed
läbipõlemise äärel
väsinud ema
kes tahaks rahulikult
küsida peeglisse vaadata
minna maniküüri
lugeda joosta 
ennast lõdvaks lasta
tunda et pere on koos ja midagi ei pea

Aga sina oled poiss ja tahad tappa
kui mitte kala siis
vähemalt valetajat
Sa oled peegel kes ütleb mulle
armutut tõtt *

- - - - - 

Meil siin üks õhtu läks teine teisel pool
sinist ekraani
pimeda toa ning väsimuse varjus
teravaks pildumiseks Tudengiga
kui mina andsin teada, et sõidame jõuluks Hiidu
ja teie teised peate see kord kaardid kellelegi kolmandale panema
ning tema vastas jõulud on ju perepüha

kuniks jõudsime nii kaugele,
lumepallina
et tema ütles ma hindasin sind vanasti
ja mina viskasin õhku kinda
et olen mõelnud kas võinuksin üldse saada, hakata emaks
ning tema torkas mul on kahju et oled pidanud elama elu mida sa ei naudi

kui ma ainult silmad kinni näen pilti, mida ma silmad lahti välja elada ei suuda
võib-olla ka ei oska
kas ma tohtinukski võtta seda vastutust
kedagi taltsutada

ma mõistan
teda ja iseennnast
meil kõigil on õigus
tunda ja arvata
hinge võtta

temal seepärast, et alati on toimunud
ja minul seepärast, et miks ema peab alati jaksama, olema
miks emad ei või kunagi eksida, väsida

päris halvasti läks see vestlus ütles ta viimaks
kus me mõlemad tundsime end ebamugavalt
aga siiski kaugel halvast
vastupidi
suures plaanis jonnime kõige enam ikka nende seltsis kellega end kõige turvalisemalt tunneme

aga
olen tõesti mõelnud
juba varemalt oma peas vaaginud
endalt küsinud,
arutlenud ning analüüsinud
mõttes süüdistanud
pitsitanud
kas emaks sobib naine
kes pole ürgema
kes mõtleb
et ema saab ja tohib olla naine, kelle peas kogu pere on koos ja midagi ei pea.

*Kohtumised. Kristiina Ehin.

2 comments:

suslik said...

jah. ja jah.
ja südamed

Heli said...

Oh, aitäh!
...suures plaanis jonnime kõige enam ikka nende seltsis kellega end kõige turvalisemalt tunneme...

Tuttav lugu mullegi. Need ütlemised. Suisa niipidi, et valus vaikus ja mõlemapoolne. Eks tule kõik läbi elada.