Wednesday, November 8, 2017

Do, si, la, sol, fa, mi, re, do....


Et kõik ausalt ära rääkida, siis kuu aega tagasi koperdasin prillitoosi(de) otsa. st siis, et läks umbes nii, et kõigepealt sai pisike maal, mille ümber siis maja hakkasin ehitama. aga see juhtus olema lihtsalt nii äge, et lükkas paratamatult ka prillide saaga käima. kaua ma sellist kaunisasja sahtlis ikka vaatan. see tagumine muide läheb jõulukingiks. jaa, ma tegelen juba jõulukinkidega. või mis, tegelikult teen seda aasta läbi. kui midagi nipet-näpet silma jääb, siis lööb tihti pirni põlema.

vaatama sellele, et tunnen nüüd süümekaid, sest tahaks ju hea inimene olla, valisin endale siiski kaunima prilliridiküli.  tahmise korral mahutaks sinna ka oma kuldse telefoni ning paar plastikkaarti, et siis peene kotike näpu otsas Bossi poodi enesekindla näoga sisse jalutada. puudu ongi ainult mantel, saapad, pärlid, väike must kleidike ja juuksenõel.

1 comment:

Anonymous said...

selline luuletus on meil siin:

do re mi fa sol la si
si mi sol, si! (jah mu päike, jah)