Thursday, October 19, 2017

Sisenen taas ohutsooni, ehk millal ei tohiks muretseda last

siis, kui lapse saamisel kasutatakse sarnaseid mõtteid/selgitusi/ootusi:

* teeb teise kohe otsa, saab see hullumaja korraga läbi, tahaks ju ise ka veel kunagi elada
* või pisut teise nurga alt, et las see laps siis ka sünnib, kui juba juhtus, saabki soovitud arvu lapsi kätte, see hullumaja korraga läbi, tahaks ise ka ju veel kunagi elada
* pole mul ei õiget karjääri, korralikku kodu, kui lapse saan, olen vähemalt kuidagi kasulik/vajalik
* teeb teise lapse sellise vahega, et emapalk säiliks
* kodune õhkkond on pingeline, laps toob õnne, tõrjub valed mõtted, annab fookuse ning paneb keskunduma elus olulisele
* nüüd on justkui kõik olemas: haridus on, töökoht on, kodu on, auto on. laps kuulub samuti korraliku perekonna juurde.
* aitab meest kinni hoida
* on keegi, kes mind tingimusteta armastab

kindlasti on neid põhjusi veel ja veel

ühesõnaga, kui lapsele pannakse enne sündi juba mingid ootused. milleks ta vajalik on. see ei tähenda, et see poleks hiljem elus meie laps ja me temast ei hooliks, aga nii ei saa sellest kunagi PÄRIS õiget side, armastust ega tunnet. selles armastuses saab olema liiga suur ports vastutus- ja kohusetunnet.

sellises poolkohustuslikus valguses muretsetud last ongi hiljem märksa tüütum ja raskem kasvatada. keerulisem armastada.
kõige suurem kaotaja aga saab kahjuks olema laps.

kui tahta last, siis peab tahtma last. aga mitte iseennast või iseendale.
PÄRISELT. kui mõistate, mida ma öelda tahan.
mina olen rääkinud.

3 comments:

Tilda said...

Jah! 100%

Paula said...

Mis mõttes?
Kaks last üksteise otsa, et ühe korraga läbi saaks, on igat hea mõte. Ma olen väga rahul. (lapsed on nüüd täiskasvanud, saab ise ka veel elada) 😁

soodoma ja gomorra said...

Kahjuks ma ei saa siinkohal liiga detailseks minna, millest selline kokkuvõte. seda võiks lugeda keegi, kellele ma sellega haiget teeks. või siis veel hullem, keegi, kes seda koguni ära võiks kasutada.
aga enda lastele soovitaks ma täna just nii.

sedasi suures plaanis võiks seda ehk võrrelda söömas käimisega, kui tellid endale prae ja magustoidu. magustoidu ajaks võib olla aga kõht juba sellevõrra täis, et magustoit ei maitse enam nii, kui see maitseks siis, kui sööks enne prae ja telliks alles siis magustoidu. kui tunned, et siis veel ikka magustoitu tahad ning magustoit maitseb ikka kohe niiii hea, mitte lihtsalt: oli hea küll.
no midagi nii. kahtlustan, et läks vist liiga segaseks:)