Friday, August 25, 2017

Eile õhtul Sauel. ühes koduhoovis.

Olen endale juba pikemat aega koogialust otsinud. ütleks koguni, et aastaid. nagu näiteks ilusaid prillegi. või kauaigatsetud pruuni nahast rahakotti, millele sel suvel otsa koperdasin. ja nüüd lõpuks leidsin siis tordialuse ka üles. sealt samast Saue koduhoovist, lauanurgalt.
ise ei hakanud pildistama, ilusamat niikuinii teha poleks suutnud. seega tänane pilt on Evelini poolt.

peale tordialuse saime koduhoovis nautida ka kontserti: Evelin ja Johan. ma pole kunagi olnud Evelini fänn ning ses osas ei teinud ka kontsert imet. aga väga mõnus argipäeva vahepala ning õhtu oli sellegipoolest. mõned laulud sobivad Evelinile iseäranis hästi, need on kohe ära tunda. lisaks oli väga tore mõte panna kontserdikava kokku oma elust, inimestest ja selles olnud ilusatest/olulistest hetkedest. esimene laul pärines seega juba Evelini lapsepõlvest, selle nimi oli Pääsu. kas pole armas, kui nüüd pelgalt minu mätta otsast vaadata. aga enne iga uut lugu jutustas Evelin talle omases kerges/malbes ning humoorikas võtmes ka mõne olulise loo või seiga, miks ta just selle loo oli kavasse võtnud. ja tuleb tunnistada, et see oli vahva, ütleks koguni põnev ja ülevaatlik. kõike täpselt parasjagu.

muide, võib-olla meeldis mulle see kava ülesehitus ka sellepärast, et umbes siis, kui ma sain ise 42, mõtlesin, et tahaksin korraldada sünnipäeva, kus oleks muuhulgas kutsutud ka kõik need inimesed, kes mu elu mõjutanud või isegi muutnud on. kas või ühe lausega. ja siis ma mõtlesin, et kohe tõusen püsti ja räägin, mida olulist nad minuga teinud on. jah, kuulsite õigesti, mina plaanisin püsti tõusta ja sõna võtta. kõigi ees. ma isegi ka hästi ei usu. aga ma pole seda mõtet ka maha kandnud.

aga tagasi Evelini ja Johani juurde. siis minek sai suht ekspromt. koogid olid kodused ja maitsvad. inimesi oli ei vähe ega palju. aga lapsi sealhulgas palju. piparmünditeed pakuti tasuta. õhtu oli ilus ja päikseline, hoidis meid. ning õhus ja pilkudes oli tunda soojust ning armastust.

koogialust nägin juba enne kontserti. samalt pildilt, millega siingi eputan. aga otsustasin, et lähen vaatan ja kuulan. ning siis otsustan, kas tunne on õige.
tunne ütles, et Evelini pitsiline kätetöö ongi täpselt nii kaunis, vähene ning (stiili)puhas, kui pildilt paistab ning minu silmale ja maitsele sobib. ning lisaks tordialusele panen edaspidi alati lauale ka ühe ilusa õhtu ja mälestuse.

väiksed olulised hindamatud asjad, mis elus palju jõudu juurde annavad. You know.

No comments: