Thursday, June 22, 2017

Klient on printsess

Käisin eile koos Suveplika ja Pääsuga auto ülevaatust tegemas. jätsin auto sinna ja käisime vahepeal lähedal asuvas poes, aga tagasi jõudsime ikkagi pisut liiga vara. mis tähendab, et vaatamata sellele, et ma mõnda aega vastu punnisin, räägiti meid lõpuks ikkagi nii seitsmeks minutiks sinna pisikesse klaasist kuubikusse ootama.
teadagi, väikese lapsega, või siis vähemalt Pääsuga küll, pole sellised mõned ruutmeetrid, kus aega veeta just meelakkumine. sel ajal, kui mulle ülevaatusest üle vaatust anti ning ma arvet maksin, andis Pääsu oma ahistamisest veidi kõvemahäälselt märku. mitte just ülemäära häälekalt, aga siiski piisavalt arusaadavalt, et ruumis viibinud teine mees, kes teab mis põhjusel siis täpselt, kas suurest südamest, kliendisõbralikkusest või siis hoopistki madalast valulävest tingituna Pääsut lohutama tõttas ning talle oma nutitelfonist taskulampi näidata üritas ning männikäbi pakkus.

kahjuks ta muidugi ei võinud teada, et tegemist on laps-misantroobiga. õnneks sai arve aga enam-vähem samal hetkel makstud ning me kõik pääsesime. kes millest. aga Suveplikale tegi see taskulambi asi veel millegipärast pool õhtut nalja, ta küsis mult hiljem vähemalt paar korda, et nägid mis see onu tegi ja siis ise naeris jälle. täna hommikulgi rääkis seda veel Giovannile.

aga isenesest mõjus selline mehelikult kohmakas lähenemine last aidata väga nunnult. kui meeste puhul käib armastus kõhu kaudu, siis naiste Achilleuse kand on sageli laps(ed).

1 comment:

karikate emand said...

Jah, see oli tõesti armas!
Isegi kui see mees tahtis hoopis Sulle toeks olla ;)