Thursday, June 29, 2017

Illusioon



Loen ja mõtlen, et eranditult kõik paarid, kes Teisele maailmasõjale jalgu jäid, kaotasid lapse või lapsed. naise või mehe. kodu. õe või venna. või siis lapse ja mehe. lapsed ja kodu. venna ja naise. või veel rohkem.

kui me eile siia Suvekuningriiki jõudsime, kus päike paistis. kus on nii ilus ja hea ja soe ja turvaline, et õhtuks tundub lausa võimatu, et kuskil maailmas saaks üldse midagi halba olla või juhtuda.
ning kui ühele ilusale päevale järgneb veel teinegi selline, siis ainuüksi nende mõne päevaga hakkab tasapisi ununema ning muutub uskumatuks, et juba homme võiks päev läbi vihma kallata.
inimene harjub hea ja mugavaga ikka väga kiiresti.

ja siis tuleb Pühapäevalehes keegi Trubetsky, kes nimetab Oudekki Loone tegemisi ja sõnavõtte julguseks. minu meelest on see kuritegu ning vääriks karistust.

ma ei tea, mul ei lähe see meelest. see oli ikka nii masendav.

No comments: