Friday, October 2, 2015

Sügav kummardus, et valisite Solaris Kino.

Piletid potsatasid postkasti.

ma esimese hooga lugesin ja nägin sügav kaastunne. isegi teisel korral pidin mõistusega võtma, et ikkagi sügav kummardus, mitte kaastunne. ma ei tea, kas see on nüüd koht, kus solaris võiks muret tunda, et äkki keegi on veel nii rikutud (kinnistunud?). aga meelitavalt see igal juhul kõlama ei jää. pigev peletavalt.
puhas emotsioon. mhmh. ma tean. aga seda vist ei tohiks tänapäeva konkurentsis alahinnata.

aga jah. kui teemasse. siis tegelikult otsisn üht. aga leidsin midagi sootuks muud. nagu selle asjaga ikka kipub minema. nägin plakatit. mis kuidagi kohe lausa tõmbas.
must-valge. ja kuidagi stiilipuhas. kas pole.



ja sisututvustus. kõhedusttekitav ja ootamatute süžeepööretega. loodetavasti võib seda usaldada. sõnasõnalt. et jääbki täpselt kõhedusttekitavaks. mitte enamat. ma mõtlen ehmatus ehmatuse otsa. nii et silmi ja kõrvu üldse avada ei saa. see oleks igav.
ja ootamatud pöörded. need mulle meeldivad. loodetavasti ikka sellised kannakad. mis mind tõeliselt üllatavad. mida sugugi oodata ja eeldada ei oska. need on kõige paeluvamad.

anyway. ma usun, et minu viimane õudufilm jääb kuskile lapsepõlve.  baskerville. või midagi seesugust. mees arvas, et temaga on arvatavasti sarnased lood.
helistasin ja olin elevil. andsin kiirülevaate. küsisin, mis arvad? mees naeris ja vastas, nooooo... ma ütlesin, sa mõtle. ja 5 minutit hiljem ostsin piletid netist ära. mis ta siis naeris nii paljulubavalt. sellega ta oli oma sõrme juba andnud.

ema ütles kunagi, et ta teeb kõik, mida sa tahad. mina muide nii ei arva. mina arvan, et mees hoolib. ehk isegi armastab.
tegelikult ka.

2 comments:

Anonymous said...

eestlased on üks imelik rahvas. minu mees teebki kõik mida ma tahan :) sõna otses mõttes ja armastab nii et mürin taga.
kas mul peaks piinlik olema või seda kuidagi varjama? :D

soodoma ja gomorra said...

kusjuures, ma arvan küll, et see on mingisugune nõukogude kasvatuse taak. et kui mees arvestab naise soovidega, siis ta pole nagu päris mees. tuhvlialune või nii.
aga kes teab, vahel mõtlen, et äkki on seal natuke kadedust ka?
aga ma usun, et nooremal generatsioonil ,st meie lastel siis juba, on see suhtumine sellesse küsimusse juba hoopis teine. aga ega ma päris täpselt ei tea kah.