Saturday, October 3, 2015

enne minekut. kiiruga.

Ma pole kunagi varem niimoodi tundnud. et ootan last ning samal ajal tunnen, kui väga ma oma kaaslast armastan.
mõelda vaid. saan ülehomme 44-aastaseks ja on midagi, mida pole varem oma elus kogenud. mõelda vaid, on veel midagi, mida ma poleks ehk eales oma elus teada saanud.

samal ajal. räägib nii palju tegureid justkui minu ja meie. õnnestumise vastu. ühiskonna silmis tormasin ühest suhtest teise. uus suhe arenes suhteliselt tormiliselt ning otsustasime lapse saada üldisest vaatenurgast kindlasti liiga vara. etapis, kus kirjade järgi teineteist veel ei tuntagi. mul on meie ühiskonna silmis juba niigi liiast lapsi. ning ka minu vanus pole kaugeltki enam see, mis mõistlikkuse kasuks räägib.

ja ometi tunnen end hetkel nii, nagu ei kunagi varem. ja mõtlen, kui kahju, kui poleks seda tunda saanudki.
muidugi ma mõtlen. kas see võib mulle ka ühel hetkel kätte maksta?
kas see tänane õnnelik aeg ja tunded ka raske olukorra ka üles kaaluksid ja selles kannaksid?

megeha rääkisime. loomulikult pole me enam nii noored ja naiivsed, et usuks, et elul poleks meile tulevikus varuks ka keerulisemaid hetki ja olukordi.
aga me praegu vähemalt usume. mõlemad. et ei kahetse seda kunagi.
uhuuuuu. mis ime see siis ka on. teisti ju ei saakski.

olen praegu nii lollilt rahul ja õnnelik, et mul on oma naiivsuse pärast veidike häbigi.
aga nagu pildilt näha, siis häbi ei anna end siiski piisavalt häbeneda. ega karta. et vait olla.


2 comments:

Liis said...

Seda on nii ilus ja tore lugeda, et... no sõnu jääb vajaka:) Mul on nii hea meel!
Mul on isiklikult häbi nii lameda ja küündimatu kommentaari kirjutamise pärast, aga ei saanud kuidagi oma rõõmu vaka all ka hoida.

Anonymous said...

ja mina imestan, et lõpus polnud juttu sellest, et see hea on nii hirmutav ja ei teagi mis edasi saab. tulevikus :D