Monday, June 22, 2015

Esimesed

Ütlesin eile öösel mehele. Et kui ma midagi küsin. Või kui ta ise midagi räägib. Mõtleb. Selgitab. Lahendab. Pabistab. Jagab.
Mis iganes teemal. Siis mul pole enam mingit hirmu. See ei muuda minu suhtumises temasse mitte midagi. Nii hea ja rahulik tunne.
Mees vastas, et huvitav, tema mõtles eelmisel öösel minu kohta täpselt sama. Et talle tundub, et see lisab alati pigem grammikese juurde.

Täna võtab Mehe Suvekuningriiki kaasa. Ma ei ütleks, et ma ses osas päris tundetu oleks, ikka ja alati on ja jääb miski ärevus ja pinge selle esimese ees. Ma tean, et inimestele tuleb aega anda. Ja ma tean, et püüan seejuures olla nagu tavaliselt, aga tegelikult ma ju tean, et pole see esimene kunagi nii tavaline ühti.
Kahjuks ei mängi ka ilm minu poolt ja minuga kaasa. Aga mis seal ikka.Võtame jooksvalt.

Suveplika seevastu oli teinud üleeile avalduse, et tema tahaks Suvekuningriiki elama asuda. Ja üleüleeile sõi ta koguni Doktori vorsti.

No comments: