Sunday, May 10, 2015

Saatuse iroonia


Nüüd, kus olen 43-aastane ja mul on neli last, tuleb keegi mees ja ütleb, et tahaks minuga nii väga last.

Ema loeb blogi ja kahtlustab ja nõuab, et vaataksin talle otsa ja kinnitaksin, et ma isegi ei mõtle selle peale. Ütleb, et oled nagu küülik ja veel palju muud ilusat. Nii paarkümmend minutit jutti ehk.
Olen vait. Tegelikult mulle ei mahu pähe ja hinge, kuigi mõistusega saan aru väga hästi.

Vist ainus, mis ma enne äraminekut talle vastan, et kuulasin seda ja teda ainult ja ainult sellepärast, et see oli tema. Tema, kes mind nii palju aidanud on. Ja mitte keegi teine. Igal muul juhul oleks ma minuti jooksul ukse kinni löönud.
Mul on siiani tunne, et ma ei taha rääkida.

Jah, väsinud inimene on aus.
Samas, olen täiesti päri Annaga, et emotsionaalselt pursatud sõnad laastavad ja lõhuvad palju rohkem, kui tegelikud probleemid seda suudaksid.

Ilusat emadepäeva!

4 comments:

Anonymous said...

Visnik soovitab kutsika võtta.
:)

soodoma ja gomorra said...

SK pole koerainimene mitte. raasugi. Hädapärast, siis veel kuidagi. Kass ja selline kollakas-oranž.

Anonymous said...

ma ju ütlesin, et ütles, et armastab :)

ingel said...

Tegelikult on see midagi väga ilusat, mida naisele võib öelda!
Ja põhimõtteliselt on sul hetkel ju ainult 2 last. Ja sa ei ole vana ka.
Ps: Mul on oranz kass ja ikkagi elab ta ainult õues. Minu silmis oleks palju toredam, kui mul oleks oranźide juustega laps.