Thursday, May 21, 2015

idée fixe

Miks mõtlen kõrgel olles muuhulgas alati ka sellele, kuidas tahaksin sealt alla hüpata. Kuidas oleks sealt alla hüpata.
Aknast, katuselt, kirkutornist, vaateplatvormilt.

Miks olen juba aastaid kartnud avatud akna lähedale liiga kauaks üksi jääda?

5 comments:

Maari Allikmäe said...

Sama. Ainult ei karda. Aga mõte on alati.

marta said...

konteksiliselt, mind köidavad mööda kihutavad autod...

Anonymous said...

Sa ei ole selles suhtes ainulaadne :) Naerata alati kui sellise mõtte peale tuled.

soodoma ja gomorra said...

tõtt õeldes, ma ei pretendeerigi sellega ainuladsusele.
Kuskilt otsast on see....väsitav. Mõnel juhul veist hirmutav.
Ei muud.

p.s i+m not a robot.

karikate emand said...

Mul on ka midagi sarnast. Ma mõtlen, et äkki lähen otsekohe korraks hulluks ja kargan alla. Nagu hüpnoosi all :) Tõmbab kuidagi :)