Sunday, September 21, 2014

Viiekas


Kahetsusväärselt tuleb nentida, et tunnen end ikka veel kindlamalt lapse, kui täiskasvanu rollis. Ning eelistan istuda sada korda ennem batuudi otsas, kui võõrustada suuri külalisi: Olge head, võtke palun salatit ja saiakesi! Kas te kohvi soovite? Kooki on ka, kas ma panen teile? Kes veel soovib?

Uh, ma ei oska seda. Ja kui ei oska, siis vōtab see emotsionaalselt nii läbi. Ōnneks on vähemalt mu ema selleks nagu sündinud. Ma ei teagi täpselt, kui palju ta mind sellistes olukordades vee peal on hoidnud. Igal juhul neid on. Üksjagu.
Ja ma ei tea seda ka, kas ta teab, kuI kUI KUI tänulik ma talle selle eest olen.

Aitäh kõigile pea- ja kõrvalosatäitjatele!

No comments: