Sunday, July 27, 2014

Vaese mehe pōgenemised

Nüüd ma vähemalt tean, et värvis pole küsimus. Täiesti nōiduslikult haihtunud on ka mu sinine pliiats. Vōtsin ta allajoonimiseks alles viisteist minutit tagasi aknalaualt topsist ja juba on seegi kadunud.
Mu ümber valitseb selline kord ja ma ei suuda leida, kuhu ma ta jätnud olen. Kasvatan end ja püüan säilitada väärikust ja suursugust rahu.
Jōudsin veel märgata, et sinine mōjus muide kuidagi oluliselt vähem sundimatu, nōudliku ja pealetükkivana. Guruna. Kui näiteks roheline vōi pruun.

Sest väga hea ja mōnus lugemine on lihtsalt. Juba jälle.
Läbi saan, siis räägin välja.

2 comments:

Anonymous said...

Vaiko Epliku laulusõnad "Nõgestelt" ja/või "Nelkidelt" äkki?
Kui mitte, siis soovitan soojalt. Isegi rohkem kui soojalt.

soodoma ja gomorra said...

Oh, sa tuletasdki mulle meelde, et ma pidin ju " Nelgid" ostma.
Mōne asjaga kohe on nii, esimeset hetkest, et soovin, et see on alati kuskil mu lähedal.