Sunday, June 15, 2014

Suur Igavus. ja veel suurem vedamine.


Segadusttekitav telefonikõne, mis korraks tormina majast ja inimestest üle käib.
Sama äkki, kui alguse saab, ka maha vaibub.
Selgust ja rahu toob.
Poisikeselik. Kärsitu. Sirgjooneline öö.

Sinine taevas ja päike. Esimene, mis hommikul silmi avades meeldivalt üllatab. Kuidagi uskumatult uskumatu.
Hingetõmbehetk. Kosutus. Vihmast ning jaheduses räsitud inimestele ja lilledele.
Korraks saab jälle mütsi ja kindad nurka visata ja ukse päev läbi pärani lahti hoida. 
Õues pliidi peal süüa teha. Puhta lillelise laudlina lauale sättida. Niiskeks muutund triibulised padjad ja vaibad päikse kätte soojust koguma visata. Rabarberikooki küpsetada. Pingi peal pikutada. Närtsinud lilleõied ära noppida.
Nägu õhetab mõnusalt.

Nett ja telekas on teist päeva audis.
Räägin mehele, et äkki inimesed peaksidki hoopis soojamaareiside ja spa-puhkuste asemel kord aastas kahenädalastel interneti ja telekavabades paastulaagrites käima.  Mulle millegipärast  juba ainuüksi selle kahe päeva põhjal tundub, et see mõjuks hästi meile kõigile. Jah, endal on mõnevõrra vähem puhkust, sest Suvetüdruk on loomulikult tüütum, kui tavaliselt.  Aga Suurest Igavusest ka toimekam ja koostööaltim. Aitab toidukotid tühjaks teha. Asjad külmkappi ja kappidesse ära panna. Lõigub tomatit. Peseb kurgid. Mikserdab tainast. Toob taldrikud.
Enamasti muidugi londib niisama sabas ja undab ja lunib. Aga ulla-ulla, saab lõpuks iseendaga siiski täitsa okeilt hakkama. Mulle tundub, et mida päev edasi, seda paremini.
Võõrutusavi toimib seega üllatavalt kiiresti.

Mõtlen, et ilmateadet on vist parem mitte kuulatagi. Siis saab ka ootamatult sülle kukkunud õnne hoopis enam sajaga nautida ja kui antakse, siis koguni lõpuni: öösse välja venitada.

Ja tume õlu muidugi. Kozel. Selle maja jahutaja ja turuliider. Peaaegu oleksin unustanud. Ütle nüüd.

No comments: