Wednesday, June 18, 2014

Headus. vōi pahadus. vōi puhtalt ellujäämisinstinkt.



Olen tähele pannud, et inimesed vajavad ebameeldivuste ületamiseks, sisemise rahu, tasakaalu ning jalgealuse tagasi saamiseks. Ellu jäämiseks vōi püsimiseks. Alati.
Mingit seletust vōi pōhjendust.
Vōtku see siis aega päev vōi aasta. Aga igal juhul.
Kui " süüdlane" oma silmis leitud, on kuidagi oluliselt kergem edasi minna.
Olgu see siis teistele mōistetav vōi arusaamatu. Täitsa peast pōrunud. See pole raasugi oluline.

Vōi olukorrad, kus oled jōudnud endale peegli ees tunnistada, et kannatuste piir voi best before on tegelikkuses juba ammugi ületatud, sel juhul salamisi lausa ootad, koguni otsid teiselt poolt seda "saatuslikku apsakat".
Et sellest vabaneda. Mis paneks punkti.
Ilma järgneva kahetsustunde ja tühjuseta.
Siis, kui enam ei jaksa. Siis, kui parim on proovitud ja antud. Siis, Kui südametunnistus on puhas.
Siis, kui andmise ja saamise kaalud on väga kreenis.

Mina ka. Mina küll.

Muidu on seis sama.
Suurt midagi pole päeva jooksul muutunud.

Vōi siiski?
Midagi sai lōplikult otsa. Ja midagi uue alguse.



No comments: