Monday, December 3, 2012

Vaikus

Ruum on jahe. Akna taga paistavad paksu valge lumega kaetud katused ning puude ladvad. Lund sajab vaikselt juurde.
Klassis istub kümmekond noort inimest. Üks neist on väga kena. Torkab silma. Alati on vähemalt üks.
Nad on süvenenud enda ees laual olevatesse mõneleheküljelistesse inglise keele testidesse.

Ruumis valitseb sügav töine vaikus.Keegi närib pliiatsit, keegi vaatab eemalviibivalt kaugusesse.
Vahel aknast välja. Ja pöörab siis pilgu taas paberile.
Aegajalt keerab keegi neist lehte, keegi kustutab ja tõmbab sauhti lehe purust puhtaks. Vahepeal võib kuulda seda vaikset sahinat ja krabinat, mis tekib siis, kui käsi pliiatsiga kirjutamisel üle paberi libiseb.

Seina peal plõksub rütmiliselt suur ümmargune seinakell. Plõks-plõks, plõks-plõks!
Külmavärinad jooksevad mõnust üle keha. Uni tikub peale.
Aga ei tohi. Pean neid valvama.

Hoian silmi poolvägisi lahti Vaatan neid ainiti.
Võiksin vist lõputult vaadata.
Nii hea on.
Ääretu rahu.

Keegi saab alati töö valmis poole ettenähtud aja jooksul. Kellelgi läheb alati viimase minutini.

Kas usute, et just sellistest valvamistest ja tunnetest said kunagi alguse mu enese õpingud?

4 comments:

Anonymous said...

Sa saad palka sellise mõnulemise eest...?!
:)Tahan ka.
Visnik

soodoma ja gomorra said...

oled sa ikka kindel et tahad?
nagu ma aru saan, on sul hetkel kapis sama plaju kleite, kui mul elu jooksul kokku:)

Anonymous said...

me olime hetkeks ühel lainel (kuigi sinu "case" oli märksa leebem :) nüüd näen, et võtsid sõnad tagasi.

soodoma ja gomorra said...

Jep, ainult, et ma tegelesin järjekordse enesepettusega. Jumal teab, miks.