Saturday, March 3, 2012

Kuul pähe

Seitse aastat peale vanemate lahkukolimist räägib elukaaslase tütar mulle teatava intervalliga ikka ja jälle, kuidas nad on kodus rääkinud .....ja mida nad on rääkinud.... minu riietest ja riietumisstiilist (muidugi absoluutselt maitsetu), soengust, lokkidest, kas need on keemilised või mitte,(ikka peavad olema on nad kindlad, aga tegelikult ei ole nad seda teps mitte), juustest üleüldiselt, käitumisest (jookseb nagu lehm). No põhimõttlislt siis nende ema. Ja seda mitte kunagi hästi. Ikka Halvasti.
Iga jumala kord - halvasti. Õelalt. Pahatahtlikult. Hävitavalt.
Ma saaks veel kuidagi aru, kui möödas oleks kolm aastat. Ja kui eelmisel naisel puuduks uus suhe. Aga...ei ole ju nii.
Ja ikka. ja ikka.
Aru ma enam ei saa, peaks see mind rõõmustama või kurvastama?

Igal juhul ilusal laupäeva hommikul kuulda hommikul kell pool kümme süvaanalüüsi oma juuste ja soengu kohta....no käib ikka esimesel hetkel närvidele küll. Milleks? Milleks see kõik? Ja kaua see veel kestab?

11 comments:

Sipsik said...

Mina võtaks positiivselt:)
Ilmselgelt on teine pool häiritud, et temal selliseid vahvaid vedrusid peas ei ole ja et tema ei julge/saa/kanna välja teatud riietust. Ja ilmselgelt tundub talle, et tema elu on igavam, tühjem ja mida kõike veel. Muidu ta lihtsalt ei vaevuks Sulle sellist tähelepanu pöörama:) Päriselt ka.
See naiste taustaõelus ja vahendite kasutamise oskus on ikka ülimalt hämmastav ja mis siin varjata, ikka päris mõjuv/haavav. Täpselt see, et mis tal minu juuste/riietega asjapeaks olema. Aga kui on, siis on see ilmselgelt tema tühjus. Sul on midagi/kedagi mida temal ei ole ja oi kuidas see närib. Ja siis kasutame lapsi ja muid ümbritsevaid.
Ja Sina ei tohiks küll end kuidagi halvasti seepärast tunda, kuna vaevalt et ta Su elus sellisel kohal on kelle arvamus peaks korda minema:)
Oi need eksid ja nende õelust.... Ma võiks nende kohta lausa raamatu välja anda:) Aga loomulikult selle kõige sees olles see ikka mõjub, ükskõik kuidas ise või keegi teine aju loputada üritab.
ui võimalik, siis jah, pigem rõõmusta:) Naeratus toob kelmikuse silma ja seda rohkem kõntsakatel podisema hakkab:)

Eve Piibeleht said...

Kui inimesel on kole palju asja teiste välimuste ja tegemistega, on nende endi elus ilmselgelt midagi olulist puudu. Take it easy, see on nende, mitte sinu probleem. Ja ütle seda ka elukaaslase tütrele otse välja, sa ei pea seda kuulama...

Kader said...

Viimasele küsimusele soovitan mõelda vastuseks "surmani". Siis on edaspidi võimalik vaid positiivselt üllatuda :)

Anonymous said...

Eh,küll siga pori leiab...

Anonymous said...

aga kas sulle su exi naine meeldib ja praeguse ex?
iseasi, ka seda oma lastega arutada, aga võibolla siiski...kui nad oleks täiskasvanud ja tüdrukud pealekauba.
minu tagasihoidlik arvamus on, et asi pole sinus ja seega ei saa sa seda isiklikult võtta. asi on süsteemis :D ja selline süsteem ei toimi nii, et kõik korraga rahul ja õnnelikud oleksid.
jube tark olen.

soodoma ja gomorra said...

hee, need pole need tütred, ma usun, keda sina silmas pead. need täiskasvanud. need, kellest ma praegu räägin on need, kes siin käivad. 11 ja 15.
Mu exi naine, jaa loomulikult on temas ka natuke kummalist, aga kunagi pole ma kindlasti arvustanud ta juukseid, riideid või tagumikku. kokkuvõttes on ta kohe kindlasti igati normaalne ja väga tubli naine.
praeguse ex...ta on selleks endast maximumi ja rohkemgi andnud, et endast mitte midagi head minu silmis maha jätta. ühe hea külje (hindamisväärt omaduse) ma tema puhul siiski vast leiaks - ta võitles end peale pikki kodusoldud aastaid tööturulele tagasi ja mulle tunudb, et see on tunnustamist väärt. se polegi alati nii lihtne. aga kõik muu...no nt tulenevalt tema heasoovlikkusest on meie kodus üks ametnik meie vaimset tervist ja kodukorda kontrollimas käinud. Ja se on ainult üks pisike näide ja täpike suures ....meres.

Maire said...

Ma arvan, et see ei ole mitte õelus, vaid valu. Et seda mõista, peaks olema ise korrakski samas rollis olnud. Mina olen, kaks korda. Ma ei õelutse oma ekside naiste suhtes nii, nagu praegu siit lugesin, aga ma ei pea neist naistest lugu. Kui sind jäetakse maha, siis ei pruugi sellest valust kunagi üle saada. Tema jaoks oled sa arvatavasti lõhkuja, süüdlane. Eriti raske on veel siis, kui minnakse teise juurde ja jäetakse oma lapsed kasvatamata. Emana on väga valus, kui laste isa läheb ära ja veel valusam kui pühendab end uuele lapsele. Lahkuminek on trauma, millest paljud ei saa kunagi üle, aga seda ei suuda täie sügavusega need nn uued naised kunagi mõista. Lihtsalt selline vaatenurk ühelt kaks korda mahajäetud naiselt, kellel täna on uus püsisuhe, aga kes sellegipoolest tunneb veel valu.

mustkaaren said...

K6igil on 6igus.
Aga sul on oma kodus t2ielik 6igus enesekehtestmisele - n2iteks nii:
Mul ikka aeg-ajalt lapsed kipuvad koolist lollusi koju tooma. Siis ytlen: Lapsed niimoodi ei r22gi. Selliste asjade kohapealt hoiate suu kinni, sest selline jutt on ebaviisakas.
Seda enam, kui nad on v66ras kodus. Sest kui elatakse yhe vanema juures, siis teisel kylas k2ies siiski ei olda omas kodus. Las 6pivad viisakat k2itumist, sest selline m8lisemine maksab hilisemas elus kuskil valusalt k2tte.
Ja pole vahet, kas sa oled selle mehe naine, t88kaaslane, maaler v6i naaber. Niimoodi lihtsalt ei m6nitata pereliikme, tuttava, v66ra ega yldse kellegi kallal.

Kader said...

Minni, Sa ütled: "... aga seda ei suuda täie sügavusega need nn uued naised kunagi mõista". Ma tahaks näha inimest, kes kunagi haiget pole saanud. Küsimus ongi selles, kuidas keegi oma valuga hakkama saab ja kas ta oma hakkamasaamisse ka lapsed kaasab.

soodoma ja gomorra said...

Minni, ma saan täitsa aru, mida sa silmas pead. jah, õnneks pole mind lastega maha jäetud, küll olen tuttav mähajäetu tundega ja tean, kuidas see lausa füüsiliselt haiget teeb.
Sul on täielik õigus tunda valu, lugupidamatust uute naiste suhtes ja mida kõike veel, aga vaatamata sellele oled säilitanud ise väärikuse, midagi, millest alla poole ei lasku.

Lastega saigi eile kenasti räägitud, koos nende isaga. Isegi, kui muud midagi ei muutu, siis loodetavastu vähemalt kodus, kui neil edaspidi ka selliseid "jutuajamisi" ette tuleb, nad vähemalt mõtlevad selle peale. ehk. See oli vähemasti meie eesmärk.

Emmeliina said...

jäin veidi hiljaks. Kaaren ütles kõik ilusasti ära. Ühinen. Hea, et asjad räägitud said.