Tuesday, January 10, 2012

Pidu, pidu

Oh, mind kutsuti laupäeval sünnipäevale. Sün-ni-päe-va-le. Laulasmaale. Hurraaaaa!
Ma saan minna kinki ostma ja midagi ilusat välja valida.
Ja lasta kingitus ilusasse paberisse pakkida. Sest ise ma ei oska. Ei hakkagi oskama. Mu käed on selleks liig kobad ja meel kannatamatu.

Ja siis teeme trenni (stiili ei mäleta, midagi täitsa tundmatut oli) ja käime saunas. Ja valmistame sushit. Ja seejärel naudime endi valmistatud head toitu. Kuigi ma just suur sushi sõber ei ole. Aga siis kindlasti seltskonda. Ja klaasi veini:)
Ma olen äraütlemata elevil.
Nii mõnus on oodata. Nii hea, kui midagi veel nii rõõmu pakub.

Ja kõige tipuks lubas ema Itu laupäeva ööseks koguni enda juurde võtta.
Naljakas, Itu hakkab ka järsku suureks saama.
Mul on alati olnud tunne, et tema jääbki selliseks. Pisikeseks. Ja olen alati üllatunud, kui ta midagi uut selgeks on saanud. Või välja ütleb.
Ma ei ole siiani aru saanud, miks see temaga nii on.

Igal juhul tahaks ma jõuda ükski kord selleni, et kaasavõetud fotokaga ka ühe pildi teeksin.
Elame, näeme!

1 comment:

Emmeliina said...

Pidusid pole kunagi liiga palju.
Naudi ja püüa hetke!

Ituga on sul vist samad lood, mis mul lapselastega - kasvavad. Liiga ruttu.