Friday, April 1, 2011

Tagasi lume ja angiini keskel

Selle linna leidsin Barcelona metroost. Oli uhke tunne küll:)

Seda looma nägin oma silmaga elus esimest korda. Olid ikka pikad jalad küll:)

Selliseid tikukaid maitsesin elus esimest korda. Tekitas ikka tahtmist oma kohvik luua küll. Juba jälle:)



Sellised tänavad on minu nõrkus, neist ei saa mina reisidel üle ega ümber. Tundub, et sellest mehest ka mitte:)

p.s. Marta, kes viimasena naerab, naerab paremini!


3 comments:

tuulealleaa said...

see on küll hea kokkusattumus- ma alati imestan, miks kaelkirjaku puhul vaid ta kaela pikaks peetakse, sest neil on tõesti ülipikad koivad ju ka. sellisele jalgu küll ei tahaks jääda :)

konn, lendav konn said...

See kaelkirjak on täiesti ilmselt emane!

Köögikata said...

See tänava pilt on müstiliselt ilus!