Thursday, November 25, 2010

Kes? Mis? Kus?

Eks ma vahel ikka mõtle, kes võiks siit lehelt läbi astuda. Ja miks.

Kes mida otsib? Leiab? Ootab?
Palju on juhuslikku?
Kas on salatuttavaid, kellest ma ei tea? Töökaaslasi, peretuttavaid, tuttavate tuttavaid? Loevad ja vaikivad?
Palju leidub kaarnaid, kes ootavad collapsit?

Mõtlen, kas ilusaks kirjutamine toob lugejaid juurde? Või vastupidi?
Kas rahulolematuse väljendamine (virisemine) on odava populaarsuse teed minemine?

Mida inimesed ootavad?

Mida ise otsin? Keda valin?
Vist sõltuvalt tujust.
Sellest ka nii kirju valik. Vanuseliselt ja tujukuselt.

Samas viimase aja Top5 on juba üsna pikalt samaks jäänud. Alati ja iga ilmaga. Edasine avamise järjekord sõltub juba päevast ja meeleolust.
Mõnda ei ava vahel nädalaid. Lihtsalt pole tema tuju. Mõni saab mahakustutatud kah. Vahel harva. Enamalt jaolt siiski põhjuseks, kui lukku keeratakse.

Mõnda loen rohkem, kui välja näitan. Kui enam meelest ei lähe, siis on minu. Kusjuures minuks võib väga vabalt osutuda ka mu vastand.
Ikkagi läheb siis rulli ja lips ümber.

Vahel Top ikka muutub ka. Nimetageim seda või kõrvalhüppeks. Ühtäkki tekib harjumus ja siis hakkadki ringi vahtima. Natuke nagu õhkamagi. Uue järele. Kuid uue sarm ja hetkeline lummus võivad sama kiirelt kustuda kui särama lõid. Alul ei saa lihtsalt täpselt aru, mis ja miks köidab. Aga ühel hetkel tabad stiili ja ühendab ära. Alles siis saan tõeliselt aru, oli see nüüd täht, lehm, koer või küsimärk. Jääbki see vaid kõrvalhüppeks või pakub edaspidigi.

Ise otsin erinevaid suhtumisi. Vaatenurki. Äratundmist. Mänglevust. Kogemusi. Nõu. Arengut. Ettearvamatust. Sitkust. Tarkust. Enesekindlust. Loomulikkust.
Peamine,et oleks ise. Päris. Ehe. Ja tõene.

2 comments:

ritsik said...

sul siis mingit statistikat blogis pole, et näeks, kes ja kustkaudu?
mu meelest harjumus on kerge tekkima. Satud eitea kuidas kellegi blogisse ja kui mingid haakumiskohad juba tekivad, siis ikka vaatad vahel, kuidas läheb.

Bianka said...

Keegi kusagil määratles, missugune on hea blogi. Kahjuks olen unustanud, kuidas see täpselt oli öeldud, aga olin tookord vägagi nõus. Ehedus ja siirus kuulusid kahtlemata sellesse loetelusse. Lisaks peab blogijal olema midagi ainuomast maailmale teada anda. Midagi sellist, mida ma ajakirjandusest ei leia. Hea kirjutamisoskus teeb selle kõik topelt nauditavaks.

Mina loen jätkuvalt vaid neid blogisid, millest kirjutaja isiksus läbi kumab. Kes ennast aga peidab ja räägib kõigest liiga üldiselt, kaotab minu jaoks pinge.