Tuesday, September 7, 2010

Kuidas üksik naine kaes Üksikut Meest.

See tähendab, et algselt polnud naine sugugi üksik, aga emotsionaalsete inimestena sai temast kinno jõudes siiski selleks õhtuks üksik:)
Üksik, aga kindlasti mitte kurb. Võib-olla ainult natuke vihane. Alguses vähemalt:)

Mul on rõõm teatada, et lõpuks ometi on too naine leidnud endale lemmiku. Lemmik meesnäitleja. Seekord siis üksiku mehena. Colin Firth.
Sama suur rõõm on tõdeda, et lõpuks ometi on olemas kino,kus ei levi kleepuvalt imalad lõhnad, kus ei mätsutata, luristata, krõbistata, kommenteerita ega naerda ülevoolavalt. Kus on peaaegu alati ruumi olla vajadusel täpselt nii üksik nagu soovid, istuda paar/kolm istet kummalegi poole jäävast naabrist eemal, tropid kõrvas, pisike valge veinipudel näpus ning haakuda äraütlemata kümnesse linal näidatava filmi temaatikaga.

Üksik mees filmis oli tõesti üksik, kuid oma suures olemises ei tekitanud ta minus kordagi haletsust ega kaastunnet. Tema üksindus oli sedavõrd tasakaalukas ja valu väljapeetud, et pigem see tõmbas, tekitas huvi ja oli oma ülimuses väga ilus.
Palju trööstitum ja masendusväärsem tundus üksiku mehe suures majas päevi surnukslööv üksikuks jäänud sõbranna.

Üksik mees jättis juba esmasest kaadrist alates erakordselt targa, erudeeritud, vaimse ning õrna ja tundliku inimese mulje. Temast lausa õhkus tõeliselt vaimsele inimesele omast jahedat asjalikkust, kindlat läbimõeldust ja rahu, kel puudub igasugune auahnus, seesmine vajadus midagi tõestada, kellegi ees hiilata või tingimata peale jääda.

Üksik mees leidis endale ka ilusa, rahuliku ja väärika lõpu.

Soovitan.

4 comments:

LegaalneBlond said...

aitäh. lähen. :)

Kaamos said...

Kus on krõbinavaba kino? Ma ühte tean, kas...?

soodoma ja gomorra said...

Artis

Kaamos said...

Ehh, pole see.
Kunagi jõuan ma ka sinna!