Friday, September 3, 2010

Esimene september. Ja esimene püstine juuksekarv.

Kolmanda õpetaja saatis enne kooli algust kirja, mis sisaldas muuhulgas lauset......kes juba väga tahab kooli asju osta, siis eesti keeles, inimeseõpetuses ja loodusõpetuses on vajalik 20-joonega vihik, matemaatikas ruuduline vihik ning kirjutamiseks lisada pinalisse 2 tindipliiatsit (kaks selleks juhuks kui üks neist tühjaks saab).

Väga kohusetundliku lapse vanemana vedasin täpselt näpuga järge, lugesin jooni ja numbreid, ostsin kaks musta tindipliiatsit ning saatsin lapse nõutud asjadega kooli.
Esimesel päeval oli vaikus, aga teisel päeval tuli laps koju ja teatas - õpetaja tahaks, et oleks sinised tindipliiatsid.

Ahsoo. Ma ei oska esiti muud kui õhku ahmida. Et siis sinised. Sinised. Miks sinised?
Peale mõningat arupidamist iseenda ja lapsega ei saa ma ikka veel aru, miks sinised. Mis vahet seal on, must või sinine, ei võta mu lapsevanema mõistus kinni.
Ma s a a k s aru, kui oleksin ostnud rohelised. sinised. või koguni lillad.

Ma ei oska kohe muud mõelda, kui et - tõeline pedagoog.
Kindlasti ei paneks mööda öeldes sama asja kohta - iseloomude sobimatus.
Sõbrannat temast mulle ei saaks. Vist. Või on see eelarvamus?

Mina muidugi oleks jonninud. Aga laps kohusetundliku, sõnakuuleliku ja mõistliku inimesena läks täna kooli siniste tindipliiatsitega. Isasse vist:)

2 comments:

ingel said...

Aga sinine ju tavaline koolilapse pliiatsivärv.:) Ja sinu laps juba sellises vanuseklassis, et kui ühele lubatakse musta, siis miks teine ei saa rohelist või punast? Äkki sellest see sinise-jutt?

soodoma ja gomorra said...

no mis ma oskan öelda. ma arvan, et peavad olema piirid, sisemised ja väljastpoolt.sinine ja must ongi minu jaoks piirides. lihtsalt piiridesse jääv valikuvõimalus.

mingi mängumaa peab ka jääma. muidu võib kasvatusest kujuneda tahte murdmine.

see on muidugi minu arvamus. natuke hesse oma ka:)