Thursday, April 22, 2010

Tehke mulle kõrged kingad, pange pähe pärjake.

Ausalt, ma sulan, kui näen, kuidas Esimene ja Teine Itut vaatavavad. Selles pilgus on nii nii palju soojust. Südamlikkust.
Kui hellalt nad teda süles hoiavad. Kui armsalt räägivad.
Kolmas ka. Aga tema on veel nagu laps. Lapsega.
Suured on juba nagu natuke mehed. Lapsega.

See annab mulle kindluse, et Itu ei jää elus kunagi päris üksi.
See on hea tunne.
Olen juba nii vana küll, et niimoodi mõelda.
Seda enam, et mu oma isa on praegu haige. Ja esimest korda oma elus tundsin väga selgelt, et üks päev oleme õega kahekesi.

Ja mina rumal veel arvasin, et äkki nad hakkavad mind beebsuga häbenema.

No comments: