Friday, April 16, 2010

Peata ratsanik.

Mul on pealtkuulajaid.
See sai nüüd kindlaks.
Enne ma võisin ju aimata. Aimamine pole kunagi see, mis teadmine. Aimates saab end petta. Mida ei tea, seda pole olemas
Teada on hulka raskem. Olukord muutub hetkega. Siis tuleb tegutseda. Otsustada.

Muutused on head. Ütlevad inimesed. Ja mis meil muud üle jääbki.

Sest vahel ei viitsi. Vahel ei oska. Vahel on surnud ring. Vahel on võimatu.

Vahel ei taha ka. Ei taha ja kõik.
Tahan tagasi oma tumepunast vihmavarju.
Tahan jonnida. Trampida jalgu ja poe põrandale selili visata.

Tassige mind välja ja lahendage see probleem minu eest.

Ma ei süüdista. Ma pole pahane. Sest olen ju isegi kõigest inimene.
Aga ma olen nõutu.
Kurb? Pettunud?

Tunne on nagu oleks röövitud.
Midagi väga isiklikku.
Silmale nähtamatut. Käega katsutamatut.
Rõõm. Elevus. Tahtmine. Aeg. See Tõeline.

Teate ju isegi, mis tunne on, kui avastad, et päkapikke polegi olemas.

Minu blogist on saanud hetkega täiskasvanu. Ettevaatlik.
Ettevaatlikkus muudab. Ühesuguseks. Igavaks.

Kuidas edasi?
Midagi pole nüüd enam ju niisama. Kõigel, mida mõtlen või ütlen jääks edaspidi maik manu. Kõigel ja kõiges võib näha tagamõtet. Siit või sealtpoolt.

Lukud? Tabad? Riivid?
No scraps from you?
Ei taha. See mõjub silmakirjalikult.
Enesekindlus saab alguse aususest. Iseenda ja teiste vastu. Nagu Semper viimati vastas.

Ausalt öeldes - ma ei teagi mida teha.

4 comments:

ritsik said...

varem või hiljem juhtub see iga blogijaga. Edasi? Kes kuidas. Poole suuga või päris omaette valitud sõpradega sosistades.

soodoma ja gomorra said...

aga mis siis saab, kui edasi täie lauluga?

kas see oleks rumalus?

või peab edaspidi olema kaval? nagu suured inimesed petmiste ja salakavaluse kohta ilusamini ütlevad.
no ja siis on ju kõik hästi. eks ole.

Annika said...

Jah, ka mina mõtlen pidevalt sama teema peale!Et kuidagi tobe on ennast avada nähtamatu publiku ees, kes pealtnäha on vait, aga tegelikult...Vahel on päris ehmatav kuulda, kes kõik su blogi loevad ja mida arvavad. Samas, tõesti väga hea enesekindluse kool.

soodoma ja gomorra said...

üldiselt see mind ei häiri, et räägitakse....ainult, ma ei taha ise kuulda ega teada.

igaüks elab nagu oskab ja tahab.
mina loen teiste blogisid, et iseendast kohta rohkem teada saada.
mida erinevamad inimesed ja elud, seda huvitavam.