Wednesday, November 4, 2009

Puuks-krooks....ja

täna ka esimene (vastu)naeratus, koguni kaks - nii-nii-niii hullult armas on:)

just selline ongi mu praegune elu. argi- ja puhkepäeval pole mingit vahet.
need on mu hommiku, päevad, õhtud ja ööd.
nii vähe ongi õnneks vaja.

kaks viimast päeva polegi beebs kogu ärkveloleku aja non-stop röökinud. ebaharilikult vaikne ja "idüll" on.
nii ära olen väsinud, et ei julge isegi sosistada ....äkki nüüd lähebki see õudus mööda.....
õnneks vist juhtus see alles viimasega, kui esimene oleks end sedasi "üleval pidanud", kes teab, kas siis teist, kolmandat ja neljandat oleks tulnudki:)

aga iti on ikkagi paras pähkel. kõva pähkel. nagu punktile kohane.
võtab mis võtta annab.

õnneks olen ise vanem. ja kannatlikum. mõistusega asja juures.
ja õnneks-õnneks on olemas emad.
ilma oleksin vist hullumajas.

p.s. kusjuures, ma olen täiesti teadlik, kui totakas ja surmigav ma praegu kõrvaltvaatajatele tundun:)

5 comments:

Anu said...

ei tundu. või ma olen lihtsalt ise samal levelil :) kuigi mul nonstop kisa ei ole, aga ikkagi :)

Liis said...

ei tundu jah. hoopis kift on osa saada sellest kõigest:) pluss loen & panen kõrva taha, mis kõik võib ees oodata;)

tuulealleaa said...

tänase seisuga ei saa ma kahjuks hõisata, et MINA magan KÜLL sügavalt ja lapse kisa pole veel kuulnud :)
kuulsin eile ja kahjuks ka öösel. täna magasime see-eest hommikul kella üheteistkümneni ja peale vanni tulid kõik valutekitajad kõhust välja. nüüd on pärastlõuna ja jälle magab..vaid nii iga poole tunni tagant tuleb korraks valjuhäälne "PRÄÄKS" läbi une.
ps. kas ujumas hakaksite käima?

tuulealleaa said...

hakkasite st.

Unknown said...

ei pole jõudnud, ma olen laisk, ei viitsi nende paksude kombede ja turvatoolide ja autosõiduga mässata:)
lisaks pole meil ka päris kindlat režiimi veel kujunenud, et teaks täpselt, millal üleval/magab, enam-vähem küll, aga siiski-ei midagist kindlat.