Tuesday, July 21, 2009

Elu seebiks.

Igal juhul seda ütlen ma teile nüüd küll, kulla sõbrad, et vaadates kõrvalt, siis nüüdseks juba neli ja pool aastat väldanud lahutust, mille lõppu seejuures veel ei paistagi ning mis on kaasa toonud lõputuid kohtuistungeid, mitmeid advokaate, lastekaitsespetsialiste, psühholooge, nõustajaid + meeletut raha (mis mind konkreetselt muidugi õnneks ei puuduta), siis....

esiteks ei usukski, et selline asi lihtsalt võimalik on, kui pealt ei näeks, no ausõna,

teiseks, kohtusüsteemis küll kuskile kiiret pole ja kohtunikel puudub minu arvates igasugune vastutustunne, kuidas muidu suhtuda fakti, et esimese asteme kohtuotsuses väljanõutud summast jäi kõrgema astme kohtuotsuse lõpplahendiks vaid 1/3 esialgsest väljanõutud summast (minul tekib siin küll küsimus, mille eest kohtunikule toda üüratut palka makstase või kas siis ongi esialgsed "väiksed möödapanekud"edasikaebamiseks ja riigi toitmiseks vajalikud ning kohtuniku palga sisse arvutatud),

kolmandaks, mingist õiglusest ja terviklikkusest kohe kindlasti rääkida ei saa, vähemalt Eesti Vabariigis,

ja neljandaks, olen nüüdseks jõudnud arusaamisele, et ......
peta, vassi, valeta, manipuleeri lastega, laima, ülbitse, kisa, karju, laamenda, kasuta jõudu, nahhaalitse, ole pahatahtlik, kuri, kättemaksuhimuline, elatu vihast, teiste inimeste ajast ja närvidest.....

...ja sa saad ikkagi oma "õiguse" ning saavutad kokkuvõttes enam, kui mõistlikult elades ning asju lahendades.

us-ku-ma-tu, mis tegelikult ikka toimub.

No comments: