Friday, July 25, 2008

maanteevõitlus

suvi on hääletajad tee äärde toonud.
enam ei saa rahulikult ilma süüd tundmata koju ka sõita!
vaatavad oma ülbe ja etteheitva"no-kas-sul-on-raske meid-siis-peale-võtta-endal-auto -täitsa-tühi" pilguga otsa, kui masinat kinni ei pea ja neist hooga mööda põrutan.
pagan võtaks, aga ei jõua mina ka ju igaühe juures neist peatuda, selleks end end välja vabandada ja seletada, et minus on säilinud siiski ka inimlikkus ainult, et olen sunnitud õige pea maanteelt kõrvale keerama. ja seega poleks minust just palju abi. kui, siis vastupidi. justkui aitad, end ennast paremini tunda, aga nemad peaksid mõne kilomeetri pärast taas kord rivi lõpus kohad sisse võtma.

no vat. ja siis olen sunnitud kaugusesse vahtima, et seda halba enesetunnet tekitavat pilku vältida. ja seetõttu end veel nõmedamalt tundma.

3 comments:

Sipsik said...

Minul nt on hoopis teine emotsioon seoses hääletajatega.
Nimelt ei taha ma seda emotsiooni, et kui miskit peaks sõidu ajal juhtuma (a la keegi sõidab mulle sisse) ja mina viga ei saa, kuid see võõras hääletaja saab. Ei taha sellist vastutust.

liis said...

Mu elukaaslase põhjendus on sama mis Sinul, Sipsik, et ta tahab ise otsustada, kuna kelle ta oma autosse võtab, selle eest ta vastutab jne. Mina isiklikult ei tahaks mingi röövija-perverdi-lihtsalt ebameeldiva inimese otsa sattuda. Päris pealiskaudne minust, eks? Aga ma pole samas ise kunagi olnud sunnitud hääletama (ega tahtnud ka niisama hääletada), nii et ma ei tea kui õnnetu tunne see võib samas olla, kui näed pooltühja autot möödumas, aga sihtkohta ikkagi vaja jõuda...

a soodomakomorra, kas elad siis Peetrikülas või missuguse Tallinnast väljuva tee ääres? :p

soodoma ja gomorra said...

nõmmel elan,
aga vahel soidan mööda tartu mnt välja.

mina olen oma elus palju häälega sõitnud, voib-olla sealt ka too "must" südametunnistus.