Saturday, May 31, 2008

hommikud on helged. sest nad on alati uued.

täna hommikul oli äratus kell viis. ei mäletagi, millal viimati nii vara yles sai tõustud. päris iseenesest mu uni muidugi laupäeva hommikuti ära ei kao. selleks oli ikka yldjuhul põhjus - täna pidin näiteks elukaaslase kuueks lennujaama sõidutama.
aga kui kord yleval, siis on varahommikud mu arvates imelised. päike on juba kõrgel, linnud laulavad, õhk on parasjagu nii jahe, et kergelt värskendab, aga kylm ei hakka.
autosse istume, siis postkast on veel tyhi, teed samuti. vahemaa, mille läbimiseks juba mõne tunni pärast kuluks vähemalt pool tundi, möödub kümne minutiga.
suts ja kohal. ärasaatmise kohustuslik osa, kallistused, paar musi. hyvastijätud pole mulle kunagi meeldinud. aga kurb olla ei tohi, seda olen õppinud. kergelt ja möödaminnes on kõige parem.
minust jääb ta pisut elevil ja rahulolevana lennujaama peaukse juurde seisma ja suitsu tegema.
lehvitamise hetkel hakkab raadiost kostma lugu "this is the end.....". hm, väga huvitav, mis see peaks nyyd tähendama, käib peast läbi....
tagasi ma ei vaata. kunagi. koju ka ei raatsi kohe sõita. ainuke koht, mille suudan välja mõelda on autopesula. mõnulen rahulolevalt enda nutikuse yle ja kasutan ajavalikust tingutud enneolematut privileegi, osta pilet ja olla esimene.
koju jõudes puhastan värava taga autoklaasid ka seestpoolt ja tõmbad mustuse armatuurlaualt. käin lapiga ümber auto ja maksan lõivu nõmme mändide all elamise eest. statoili survepesu pole jagu saanud mõndadest aknaklaasile tilkunud männivaiguplekkidest. tuleb tunnistada, et ega mul endalgi just lihtsalt ei lähe. tea, kas on olemas ka männivaigu lahustajat, mõtlen isekeskis, kui mitu minutit kyysi abiks võttes plekkidest lahti yritan saada.
tuppa tulles keedan kohvi. lapsed muidugi magavad. vaatan nad ykshaaval yle. mis sest, et juba nii suured, ikkagi lapsed, omad ja armsad.
pesen, kuivatan juuksed, panen triikaraua sooja. kuidagi eriti mõnus on hommikuti toimetada, kui ymberringi vaikus, rahu ja kiiret pole. lisaks ees ootamas mõnus päev.
nii kolmveerand tunni pärast ajan mudilase yles. kell kymme on lasteia lõpupidu.
õhtul on isa juubel. ta saab kuuskymmend. selleks ajaks pean ylejäänud kaks suuremat poissi ka maast lahti saama ja ära viikima.
homme tõenäoliselt pesen aknaid.
järgmine nädal on minu, töö ja kooli päralt. lapsed lähevad oma isa juurde.

No comments: