Kuidas saab olla, et see, mida oled justkui alati tahtnud ja mille poole mõtteis ja tegudes püüelnud ja pingutanud, mida õigeks pidanud ja enda ja teiste ees kaitsnud, tundub , klõps, ühel täiesti suvalisel päeval ja hetkel, totaalselt vale ja enesepettus?
Ok, ma saan aru, et selliseid asju vist juhtub keskmisest sagedamini ebakindlamate,väljakujunemata, iseendiga rahulolematute inimestega, aga see mind nii väga ei vaevagi.
Rohkem tahaksin teada, kust ära tunda, kas tegu on PMS sündroomiga, mõnest muust hetke elukorralduslikust olukorrast tingitud nihkes maailmapildiga, muust ülekantud hirmust või pingeid tekitavast olukorrast, magamata ööst, tühjast kõhust...niisama naiseks olemisest....või...või...millest iganes muust. Kas tegemist on tavalise inimeseks olemise valu ja vaevaga, kõhklushetkedega.....või siis hoopis... ongi nii?
Kas ma peaks end sellistel hetkedel uskuma? Kuulda võtma? Kõrvale lükkama?
Arusaamatu inimolevus. No, mida siis?
Teen ahju alla tule, see on viimasel ajal minu jaoks kõige toimivam ja paremini mõjuv teraapiavorm.
Puhastustuli.
Pean ainult jälgima, et ma oma suures segaduse hetkes maja põlema ei paneks;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
oh jah, tean mida tunned :) väga hästi tean...
Ongi nii.
Need igasugu -ismid on meile ajanud puru silma ja kärbseid pähe, sisendades meile näilisust et piisava sihikindluse ja eesmärgikindlusega suudame saavutada heaolu. Õppides saame targaks, töötades rikkaks, mediteerides vaimseks, treenides tugevaks, süües suureks. Kuid kuna kõik siin maailmas koosneb vastanditest, toob iga uus saavutus kaasa nii head kui halba.
Niiet seda ei juhtu ainult ebakindlamate,väljakujunemata, iseendiga rahulolematute inimestega. Vaid kõigiga.
Vahe tuleb sisse sellest kuidas me sellesse suhtume.
Ahju kütmine tundub igati mõistlk suhtumisviis. Saab toa soojaks ja puha.
Ma tean jah, et soe õhk tõuseb üles ja külm langeb alla.
Lohutav kuulda vähemalt, et ka inimesed kõiguvad.
Ma polegi ainus.
Kui mitte muud, siis sellest vähesestki hakkab parem.
Jah,kuidas saab nii olla,küsiksin ka mina?Kümme aastat pürgisin pea 24/7 ühe asja poole,lõpuks saavutasin selle ja järgmised kümme aastat vaevlesin väljamõtlemisega,kuidas sellest asjast lahti saada!
PMS? Ka see,aga mitte ainult.Eneseanalüüs tundub pikk ja otsata nagu piibliraamat.
Post a Comment