Kas olete kunagi ostnud kellelegi teisele kingiks raamatu, mida ise kangesti lugeda ihkate, kuskil südamesopis ehk endalegi tahaksite jätta, aga aru saate, et nii ikka ei saa, aga raamat ei jäta, nii kangesti kisub, meelitab ja tõmbab, et kirik keset küla seda siis öösiti valgete siidkinnastega voodis loete, et saajale selle ilu, puhtus ja petlik puutumatus säilitada.
Alla kugistasin. 01.17 võtsin viimase ampsu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Ma olen sama kaval olnud ja viimasel ajal nii teinudki:)
haa, ma praegu mõtlen, et kui nii "kingitusi teha", siis saaks üks raamat ju paljusid rõõmustada:)
mina olen enne kinkinud ja siis lugeda palunud :P
no mitte just samal päeval
Kinkisin kunagi lapsele tohutu kalli ja telliskivi suuruse filminduse loolise,mida siis enne sirvida üritasin.Kahjuks minu silm pühi ei pidanud---jama ruudus!Jätsin kohe sünnipäevale minemata,andsin selle niisama käest kätte hiljem...:D
Aga n
õid Nastja eluloolise "üllitise" kinkisin mõnuga sõbrannale edasi...
Post a Comment