Thursday, May 25, 2017

Päästev igavus

Saate aru, Ruudi pühkis täna oma pisikeses teenijatetoakeses (2,5x1,4) tolmu, tõi mustad nõud kraanikaussi, tolmutas tolmuimejaga ning viis mustad riided mustapesukasti. ilma, et mina midagi öelnud oleks. seejärel kutsus mind,et tule vaata, kui ilus puhas. mida ma ausalt öeldes polekski pidanud tegema, sest nägin seda niigi läbi seinte.

esmalt arvasin, et tal tuleb vähemalt keegi külla, aga tema väitis, et tal on lihtsalt igav. vaba päev ja. tõsi küll, mõned korrad elus olen sarnast imet varemgi näinud, paar korda Tudengi ja vast korra ka Troonipärija puhul. aga kui selline asi juhtub, siis muutun pigem ärevaks. mis toimub?

nüüd mõtlen, kas see oli Ritsiku viimase postituse kommentaariumis toimunud tule- ja ajurünnaku kaugele ulatunud mõju? Emanda äraoootamidagijakõikheamisjuhtubongiime teooria tõestus? või on siiki tegu millegi hulka maisemaga, näiteks kummikommidega?

kindlasti tõestab see aga veel kord, et igavus on edasiviiv jõud. 

Wednesday, May 24, 2017

Inside joke


Ruudi astub esikusse, ta on endale taaskasutusest pruuni nahktagi ostnud. paistab äge ja sobib talle hästi.
Vaata, kuidas meeldib, jääb ta esiku suure valge peegliga riidekapi ette seisma. silmitsen teda köögist mõne silmapilgu ning naeratan sõnatult. tagi sobib talle, märkasin seda kohe, kui ta tuppa astus.

Mis sa vaatad? Kas hakkan muutuma selliseks, keda on raske armastada?
see ongi see nüüd see pealkirja koht, et tead küll see roheline asi, mida sa igal hommikul sööd.

tegelikult pani mind Ruudit vaadates muigama hoopis too klassikaline puhevil kulturisti asend, mida mehed sageli kipuvad sisse võtma, kui nad teavad, et neid vaadatakse.

Tuesday, May 23, 2017

Sotsiaalkampaania inglise stiilis

Juhtusin nägema, kui Doctor Martin pidas matusekõne. kuna ma filmi otseselt ei jälgi, siis ei saanud ma ka aru, kas see oli ta isa või onu, aga igal juhul keegi lähedane. nägin ainult mõnda lauset, aga nendest piisas, et mõlema panna, et see oli omamoodi ning päris huvitav lähenemine. faktipõhine ning äärmiselt ebatavaline. puuga pähe sõna otses mõttes, aga samas tekitas mus üllatava emotsiooni, mis pani mõtlema, et sellisest kohatust kõnest võiks haiguse ennatamisel teinekord rohkem kasu olla, kui sadadest ajalehe artiklitest.

oma kõne sissejuhatuses andis Doctor Martin ärasaatjatele teada, et lahkunu suri infarkti, st haigusesse, mis kuulub südame- ning veresoonkonnahaiguste hulka, mis on surma põhjus number üks terves maailmas. ta rääkis, et lahkunu suitsetas, tal oli suur ülekaal ning ta liikus vähe, mis ongi selle haiguse suurimad riskitegurid. ma pole kindel, kas ta mainis ka joomist, aga mulle tundus, et ta tegi seda. vähemalt oleks see sinna ansamblisse hästi sobinud. kindlasti mainis ta aga muuhulgas seda, et ka kirikusse tulnute hulgas on suur hulk selliseid inimesi, mis tähendab, et ka neid võib niimoodi elades oodata üsna pea sama saatus. äh, see oligi veel selle kõne kõige ägedam koht.

kõne oli muidugi veits pikem, aga rohkemaks mul beebimajanduse kõrvalt sel hetkel võimalust polnud. igal juhul oli see tervenisti samast ooperist.
anyway, mulle mõjus seegi. minu peal töötas. kui keegi või miski mind üllatada suudab, siis on see täiesti isemoodi erutav ning vaimustav tunne.

mõne troonitud pea matusekõnena teeniks selline kõne kindlasti eesmärki. ah, ma naudiks:)

Monday, May 22, 2017

Matemaatika

1+1
Kas me oleme üldse Tallinnas või juba Keilas?
No kui me Keilas oleksime, siis oleksime tulnud lennukiga.
Kus me siis oleme?
Me oleme Tudengi kooli juures.
Kas me oleme siis Tartus?

matemaatikas tõmbab ta muide samast klassist vastuseid nagu varrukast. pole ime, et ta siiani üle hommiku kaupleb, kas peab ikka kooli minema.
aga, kui Keila ära taandada, siis oma loogika on selleski. õige vastust on loomulikult Vabaõhumuuseum.

Sunday, May 21, 2017

tähendab,


umbes kl 7.06

pikka juttu siin ei tulegi. esimesed Pääsu varbad. rohus ja meres. esimesed nurmenukud. esimesed liblikad. esimene batuut. esimesed suured ja väikesed kivid. esimene paadis istumine. esimesed luiged. esimesed neli haugi.
minult esimene sellesuvine ujumine.  küll 30 sekundit, aga minu puhul on see ära märkimist väärt.



Suvekuningriigi selle hooaja avamine. meite häärberist olime sel korral Pääsuga kohal vaid meie kahekesi.
üks Kägu muide läks täna päris hulluks. või siis rikki.

Wednesday, May 17, 2017

Teel@Herne Street

Eile tabas mind õhtul niimoodi nipsust vastupandamatu kohviku ja koogi ja kohvi isu. tundsin, et kui ma seda kohe ei saa, siis lihtsalt suren ära.

kuna kell oli täpselt õhtuse jalutuskäigu jagu, seadsime sammud õue. kodukohvik oli pettumuseks kinni, mäletasin, et see on kaheksani avatud, aga tuleb välja, et siiski seitsmeni. seega võtsime ette pisut kaugema, aga see eest kindla peale mineku.

tee peal palus Giovanni, kes Pässut süles tassis, et ole hea, tõmba mu jaki lukk lõpuni kinni.
käru olime koju jätnud, sest esmalt arvasime, et tuleb lühem ots.

mh, sul on külm ja sa ei võtnud mütsi. 
minu jaoks on peaaegu talumatu olla kellegi kõrval, kellel on külm, sest kuidas sa saad õhtut ja jalutuskäiku ise niimoodi mõnuga nautida, kui teisel on jahe. võimatu, eks ole. ma tunnen end ka seepeale hetkega halvasti ja rahutult.

Aga tead, ma võin sulle oma koti pähe tõmmata. päris tõsiselt, võtan sealt oma kaks asja välja ja vähemalt sa ei pea külmetama.
muuhulgas olgu öeldud, et mu kott on riidest ja sobiks oma mõõtudelt ja kujult pähe üsnagi kenasti. 

Siis peame küll hoolega vaatama, kes meile vastu tuleb...

Ah, ära hakka, kott pähe ja tuhvlid jalga. see on uhkuseasi!

tunne polnud mind petnud. see esimene lonks ja amps olid sel õhtul tõesti mu elupäästjad.

Monday, May 15, 2017

Emadepäeva eri


Eile lugesin Mutti, kes kirjutas muuhulgas, et ometi peetakse suurt nina plussiks üksnes mehele, ja seda teadagi hoopis muudel põhjustel.

kuna Giovanni vedeles parasjagu magamistoa voodil, siis oli hea võimalus kohe ta käest uurida, et kuule, sa oled meestesaunas käinud, ütle, kas vastab tõele, et suur nina on meestel plussiks hoopis muudel põhjustel.
Giovanni vastas, et ta ei vasta sellele küsimusele.
väga nutikas temast, kas pole.

aga sa vähemalt tead vastust, eks ole, ütlesin mina.
ma ei mäleta, kas ta vastas. vist mitte. aga mõmises rahulolevalt. nagu ikka need, kel trumbid taskus. vastus seegi.

tähendab, ise kahtlustan, et sel on tõepõhi all. teine asi on sõrmed. neist Mutt ei kirjutanud.

et siis järmine aasta kandideerin EBA-l seksistlike blogide kategooirais. ilma huumorita. täiesti täitamata nišš!