Sunday, December 4, 2016

Pühapäeva hommikul

Huvitav, mida Käpik mõtleb, kui ta nii hoolega jälgib, kuidas ma muna koorin?
Eks ta mõtleb ikka nagu kass: kõike tehakse siin minu pärast.

Saturday, December 3, 2016

- - -

Tuttav Anonymous oli täna hommikul hoogu sattunud ning kommenteerinud muuhulgas ka ühte mu lauset:

"ootan millal ma valmis saan. seda õiget hetke. see tuleb varsti. ma tunnen."

2) ära sellele nüüd enam mõtle: oled endale juba liiga teinud. tulevad appi. varsti. peavad tulema. ma tunnen. soe tunne on. väike vihje: sa oled juba peaaegu pool sajandit valmis.

Lugesin seda koguni Giovannile, et kas ma saan ikka õigesti aru. kas selles on vihjatud, et varsti viib mind surm ära. kas tõesti on võimalik nii kaugele minna?
nojah.  ausalt öeldes, olen sõnatu.

muidu. sulatasime ja puhastasime kodus külmkapi. sel ajal, kui kapp sulas, käisime Käpiku ja Giovanniga Hansaplantis ning Horteses. ostsime linnumaja. paar pisikest maiust sussi sisse. ning Käpik nägi oma elu esimest Jõuluvana. mulle mingil põhjusel meeldis, et see esimene kokkupuude oli ääretult meeldiv ja soe.
õhtul lähme joome kohvikus veel tõenäoliselt ühe kohvi.
Õnneks tahan kodus olla.

Friday, December 2, 2016

- - -


Olen vahel mõelnud, kas üldse võis siis mil määral suudaks unistuste kodu vähendada muresid, probleeme, kurbust, eluraskust? hakkama saamist?
mina tundliku inimesena usun, et sel võiks olla päris oluline mõju.

selles magamistoas tunnen end näiteks tohutult kergelt ja hästi. miski kõhutunne ütleb, et selline avarus ning tühjus lahustaks ning vähendaks mu pulbitsemist ning emotsioone päris arvestatavalt.

ruum. voodi. suur aken. ning kaugusesse ulatuv vaade.
kuidas sa seal ikka rabeled ja lahmid. see keskkond iseenesest kutsub korrale, rõhutades oma suuruses ja minimalismis inimeseks olemise väiksust.

Thursday, December 1, 2016

- - -


Wednesday, November 30, 2016

- - -

Keegi siin kunagi ammu imestas, kui kirjutasin, et Giovanni mu juukseid värvib. see tuli mulle meelde, kui Ruudi eile oma tütarlapsega meile tuli. mõned päevad varem oli ta tüdruku palvel tolle juuksed roosaks värvinud. väga väga kena oli. Suveplika oli muidugi tohutus vaimustuses. ja mina olin Ruudi üle uhke.

mulle tõsiselt meeldivad mehed, kel sellised asjad au, jõu ning jumal teab veel mille pihta ei käi.

Sunday, November 27, 2016

Inspireeritud eilsest LP-st

Vahur Kersna ütleb seal, et Eesti riiki juhib nüüd kolmik, kus üks on eesti rikkaima mehe hellitatud poeg. teine on keskharidusega ilueedi. ja kolmas.....
see on kuidagi erakordselt halvustavalt väljendatud.

ma pole muide kunagi päris täpselt mõistnud, miks rikkust alati nii halvamaiguliseks peetakse. või miks seda sageli ärahellitatusega armastatakse võrdsustada.

kui minult küsida, siis mulle oleks hoopis oluline, et riigi juhtimisega seotud inimesed tuleksid tervetest ning toetavatest perekondadest. ning kui perel on jätkunud raha ka veidi rohkemaks, kui ainult leiva lauale panemiseks, siis minu arvates on see ainult tervitatav.
jah, ma usun, et on inimesi, kes tulest ja veest läbi tulles ning karastudes seejuures terveks jäävad, küpseks saavad. aga siiski usun, et palju enam on neid, kel sellest kogu eluks teatavad haavad ja nõrgad kohad külge jäävad. arvan, et päris paljud meist teavad, kui raske neist lapsepõlve mustritest hilisemas elus lahti saada on. kui üldse. kui Ritsiku sõnu kasutada.

just see on üks põhjusi, miks ma meie uude presidenti teatva kõhkluse ning eelarvamusega suhtun. ainult usinusest, töökusest ja edukaks olemisest jääb kuulama jäämiseks ning usaldamiseks enamasti kahjuks väheseks.

Saturday, November 26, 2016

Uus kleit

Ostsin endale täna kleidi. tulin koju, panin pea pimedas toas riidepuule ning mõtlen sellele nüüd muuhulgas terve õhtu. ma ei julge seda uuesti selga proovida, äkki see siiski ei sobi mulle.
ootan, millal ma valmis saan. seda õiget hetke. see tuleb varsti. ma tunnen.